Ukraina kriis on otsustavas faasis, sõnas president Toomas Hendrik Ilves Müncheni julgeolekukonverentsil, riigipea hinnangul peavad lääneriigid teadvustama võimalust, et neil tuleb peatselt asuda Ukraina enesekaitsevõimet otsustavalt toetama
Reedest pühapäevani kestva Müncheni julgeolekukonverentsi arutelude keskmes on Venemaa agressiivsuse tõttu muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas, konverentsil esinesid poliitiliste kõnedega Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden, senaator John McCain, Ukraina president Petro Porošenko ning samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrid, teatas BNS-ile presidendi kantselei.
Konverentsil osalev Ilves pidas oluliseks kantsler Merkeli sõnu, et Venemaa on agressiooniga Ukrainas üheselt rikkunud rahumeelse kooseksisteerimise reegleid Euroopas: rikutud on piiride puutumatust ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtteid. Merkel pidas tähtsaks keskenduda eelkõige diplomaatilise lahenduse leidmisele.
Ilves rõhutas diskussiooni ajal, et Ukrainas sõdival või sõdimist toetaval Venemaal on otsustav edumaa relvastuses ja Minski kokkuleppe rakendamist ei ole reaalselt toimunud, mistõttu tuleks teadvustada võimalust, et lääneriigid peavad peatselt asuma Ukraina enesekaitsevõimet otsustavalt toetama. Kriis on otsustavas faasis, sõnas president.
Ilves meenutas, et 1961. aastal, kui rajati Berliini müür, ei rakendanud Lääne riigid NSV Liidu bloki vastu jõudu, kuid sellest hoolimata lõpuks liberaalse demokraatia ideed võitsid ja müür lammutati.
USA asepresident Bideni kõnet nimetas Ilves ajalooliselt jõuliseks ja selge sõnumiga sõnavõtuks, milles on Eestile tähtis lausung, et Ühendriigid ei lepi mitte kunagi mõjusfääride poliitikaga. Samuti rõhutas Biden korduvalt, et igal riigil peab olema õigus oma liitlasi ise valida.
"Loodan, et president Hollande’i ja liidukantsler Merkeli püüdlused saavutada rahu, päädivad püsiva rahuleppe, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisega ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisega," ütles Ilves.
Ukraina teema oli arutelude keskmes ka Eesti riigipea kohtumisel Soome president Sauli Niinistö, USA endise välisministri Madeleine Albrighti ning Sloveenia presidendi Borut Pahoriga.
Ilves esines paneelis koos Kiievi linnapea Vitali Klitško, Rootsi endise välisministri Carl Bildti ja tuntud mõttekoja Internaitonal Crisis Group’i juhi Jean-Marie Guehennoga, kus rääkis Eesti reformikogemusest.
"Sisepoliitilised ja majanduslikud reformid Ukrainas on möödapääsmatud, ka korruptsiooni vähendamisel, ning hoolimata sõjategevusest Ida-Ukrainas soovitan ma teil oluliste reformidega alustada kohe," sõnas Ilves Ukraina esindajate ja Ukraina sõprade poole pöördudes.
Kitsa ringi kõrgetasemelisel küber-teemalisel õhtusöögil rõhutas Ilves Eesti kahefaktorilise audentimise olulisust. See tähendab, et online-maailmas ei piisa enam ühest salasõnast oluliste andmete kaitsmiseks, kahefaktoriline audentimine muudab meid aga küberrünnakutele vähem haavatavaks, märkis ta.
"Kui suur osa meie igapäevasest elust, meie tegevustest kolib digiruumi, peame selle kaitsmisel olema väga hoolikad, leidlikud ning muidugi teadlikud võimalikest riskidest küberruumis ja võimalustest neile ohtudele vastu seista," sõnas Ilves.