Pikaajaline elamisluba on enam kui 170 000 Eesti elanikul

Selle aasta alguse seisuga elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga 171 196 inimest enam kui poolesajast erinevast riigist.  

Läinud aastal esitas pikaajalise elaniku elamisloa taotluse 847 inimest, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile. Nende seas oli kõige rohkem Venemaa kodanikke ja määratlema kodakondsusega inimesi, keda oli vastavalt 552 ja 166. Ukraina kodanikke oli 60 ja USA kodanikke 17. Tänavu jaanuaris lisandus veel 104 sellist taotlust, neist 64 tulid Venemaa kodanikelt.

„Pikaajalise elaniku elamislubade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Mõningane vähenemine on eelkõige seotud Eestist lahkumise või Eesti kodanikuks saamisega,“ selgitas PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.

Kõige rohkem pikaajalise elaniku elamislube, täpsemalt 86 375 on Venemaa kodanikel, aasta varem oli pikaajaline elamisluba 87 430 Venemaa kodanikul. Pikaajaline elamisluba on 78 596 määratlemata kodakondsusega Eesti elanikul, läinud aasta alguses oli see arv 81 269.

Aasta alguse seisuga oli pikaajalise Eesti elaniku elamisluba 4107 Ukraina kodanikul ja 1252 Valgevene kodanikul, aasta varem vastavalt 4090 ja 1272-l. Neile järgnevad 162 kodanikuga USA, 133 kodanikuga Aserbaidžaan, 118 kodanikuga Armeenia ja 75 kodanikuga Gruusia. Läinud aasta alguses oli Eesti elamisluba 142 USA, 123 Aserbaidžaani, 112 Armeenia ja 73 Gruusia kodanikul. 

Tähtajalisi elamislube väljastas PPA mullu 4060, lisaks pikendati veel 4803 tähtajalist elamisluba. Ülemöödunud aastal olid need numbrid vastavalt 3503 ja 4318. „Peamiselt tullakse Eestisse perekondlikel põhjustel näiteks Eesti elanikuga abielludes või siin töötamiseks. Samuti on levinud põhjused õppimine ja ettevõtlusega tegelemine,“ sõnas Liis Valk.

Kõige rohkem anti tähtajalisi elamislube töötamiseks Ukraina kodanikele – 710, Venemaa kodanikele – 173, USA – 80 , India – 38, Valgevene – 31 ja Hiina – 22. Õppimiseks said tähtajalise elamisloa kõige sagedamini Venemaa kodanikud – 141, Ukraina – 86, Gruusia 78, Nigeeria – 71.

„Mullu hakkasid Nigeeria kodanikud varasemaga võrreldes aktiivsemalt taotlema elamislube õppimiseks, see on uus trend,“ lisas Valk. Tema sõnul õppis märkimisväärne osa neist enne Eestisse asumist Ukrainas.

Jaanuaris on PPA-le esitatud 272 tähtajalise elamisloa taotlust, neist 85 Ukraina ja 84 Venemaa kodanikelt ning 48 määratlemata kodakondsusega inimestelt.

Juhul, kui Eesti elamisloaga välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aastas, peab ta oma eemalviibimise PPA-s registreerima, et elamisluba säilitada. Eemalviibimise registreerimise taotluse võib esitada isiklikult teeninduses või posti teel. Põhjuseks võivad olla õpingud, töö, ajateenistus või muu ajutine põhjus.

Eemalviibimist saab registreerida ainult etteulatuvalt ja mitte rohkem kui kaheks aastaks korraga. Registreeritud perioodi jooksul Eestist eemalviibimist loetakse kui Eestis elatud aega.