Kavandatav võrgueeskirja muudatus, millega paigaldatakse uued kaugloetavad elektriarvestid üksnes reaalsetele tarbijatele, jätab praeguse seisuga arvestita üle 6000 tarbimiskoha.
"Elektrilevi rohkem kui 627 000 tarbimiskohast on üle 6000 sellise tarbimiskoha, kus pole kolme aasta jooksul mingit elektritarbimist toimunud," ütles Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Maret Reinumägi BNS-ile.
Muudatusega paigaldatakse arvestid 2017. aasta 1. jaanuariks ainult nendesse tarbimiskohtadesse, kus ka tegelikult elektrit tarbitakse. Tarbimiskohtades, kus kolme viimase aasta jooksul ei ole elektrit kasutatud, paigaldatakse kaugloetav arvesti vaid siis, kui tarbimine taastub.
Neljapäeval valitsus võrgueeskirja muudatusi veel heaks ei kiitnud ja avas need aruteludeks.
2015. aasta lõpuks paigaldas Elektrilevi üle 524 000 arvesti ning paigaldada on veel vaja ligikaudu 103 000 arvestist ehk vähem kui 20 protsenti kõikidest arvestitest. Kauglugemisele viidi 2015. aasta lõpuks üle ligi 420 000 arvestit.
Tulenevalt kehtivast võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 2017. aasta algusest. Kui suurtarbijatele saabus elektrinäitude kauglugemine juba 2013. aastaks, siis koduklientidel vahetab Elektrilevi välja ligi 630 000 arvestit nelja aasta jooksul. Projekti maksumus on 94 miljonit eurot, mis kaetakse tariifidega.