Veredoonorite arv on kahel viimasel aastal vähenenud

Veredoonorite arv on kahel viimasel aastal vähenenud, eelmise aasta jooksul loovutas Eestis verd kokku 34 640 inimest, näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutud andmed.

Verd loovutati mullu 59 013 korral. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas eelmisel aastal verd 5960 inimest, moodustades 17 protsenti kõikidest veredoonoritest. Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5 protsenti, esmaste doonorite arv 14 protsenti ja vereloovutuste arv 3,1 protsenti.

Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul tuleneb doonorite arvu kahanemine noorte vähenemisest veredoonorluses. „Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18–24-aastasi doonoreid oli aastaga 11 protsenti vähemaks jäänud. Seevastu veidi kasvas doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam,“ selgitas Valdmaa.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri.

Valdmaa lisas, et kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem. „Mullu 2014. aastaga võrreldes 21 protsenti,“ märkis analüütik. Kuna patsientide vereülekandel vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Siin saabki afereesi doonor abiks olla. Afereesiprotseduuride käigus kogutud veredoosid moodustavad kõigist vereloovutustest 4,4 protsenti, viis aastat varem moodustas see veel 2,4 protsenti.

Et tulla lähemale doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41 protsenti kogutud veredoosidest väljasõitudelt. See on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja.

Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral. See on 4,6 protsenti vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 37 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest.

Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit, nende seas esines enim C hepatiiti – 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud nelja protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.