Põllumehed nõuavad riigilt kriisi leevendamiseks erakorralisi toetusi

Põllumehed nõuavad veebipetitsioonis, et riik käivitaks sektorile toe pakkumiseks siseriiklikud meetmed ning maksaks üleminekutoetusi ja erakorralist riigiabi.

"Meil on vaja terviklikku visiooni ja selleks visiooniks peaks olema toidujulgeolek. See on julgeolek nagu iga teinegi ja riik peab sellesse panustama," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo esmaspäeval põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud pressikonverentsil.

Ta rääkis, et Eesti kodumaine toidutootmine on hääbumas ning seetõttu on koda ja keskliit käivitanud veebipöördumise, milles nõuavad valitsuselt erakorralisi meetmeid põllumajandussektori toetuseks. Esmaspäeva pärastlõunaks oli petitsioonil 1185 toetajat, Tõnissoo sõnul loodavad osapooled suure hulga allkirju saada ka Maamessil.

"Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud," seisab petitsioonis.

"Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas," kirjutavad põllumehed petitsioonis.

"Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandussektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!," lisavad nad tekstis.

Seetõttu nõuavad põllumehed, et valitsus lõpetaks "kodumaiste toidutootjate ignoreerimise" ning käivitaks siseriiklikud meetmed, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist. Samuti soovivad pöördujad, et Eesti maksaks üleminekutoetusi veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide tootjatega ja leevendada turukriisi mõjusid.

Lisaks soovivad põllumehed üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid.

Samuti soovivad pöördujad piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele – 15 000 eurot ettevõtte kohta aastas –, et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.