Uus arengukava näeb ette ajateenijate hulga hüppelist kasvu

Uus riigikaitse arengukava näeb ette, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka, kirjutab Postimees.

Kui viimased neli aastat on riik igal aastal kutsunud ajateenistusse vähemalt 3200 noort, siis riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat. Kasvatamaks ajateenijate arvu näeb arengukava ette mitmeid uusi lahendusi. Pole välistatud, et taas vaadatakse üle ajateenijate tervisenõuded ning tuleb veelgi suurendada väeosade võimekust ajateenijaid välja õpetada, majutada ja varustada. Kavas on ka suurendada naiste kaasamist riigikaitsesse.

Arengukava näeb ette kasvatada kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri praeguselt 21 000 võitlejalt enam kui 25 000le. Sealjuures paisub tuntavalt just 2. jalaväebrigaad, kuhu peaks lisanduma jalaväepataljon ja suurtükipataljon ning paranema õhutõrjevõimekus.

Viies maakaitseringkonnas territoriaalkaitse eest vastutav Kaitseliit peaks saama veel enam õigusi ja vastutust. Kaitseväe sõjaaja struktuur suureneb 1500 Kaitseliidus väljaõpetatud inimese võrra.

Arengukava näeb ette liikursuurtükkide ning 4–8-kilomeetrise laskeulatusega pikamaa tankitõrjekomplekse soetamise. Tankide hankimine on aga jäänud tagaplaanile. Arengukava näeb ette luurevõimekuse arendamise. Kava kohaselt saavad mõlemad jalaväebrigaadid 2020. aastaks mehitamata luurelennukid ehk UAV-d.

Arengukavas on kirjas otsus asutada kaitseväes viienda väeliigina küberväejuhatus, mis loob Eestile sõjaliste küberoperatsioonide võime ehk teisisõnu oskuse rünnete tõkestamise kõrval ka vastu rünnata. Et kriisiolukordi paremini hallata, on riigis kavas luua keskne situatsioonikeskus ja töötada välja mudelid, kuidas peamised riigiasutused saaksid ka ründe korral kusagil mujal ikkagi edasi tegutseda.

Ka panustatakse järgmise kümne aasta jooksul tsiviiltegevustesse, mille eesmärk on vältida sõjalisi kriise. Juttu pole mitte üksnes sõjaohust, sest paranema peaks näiteks ka politsei üleriigiline kiirreageerimisvõime.