Täiskasvanute hambaravihüvitise eelnõu on takerdunud
Alates järgmise aasta juulist peaks riik 30 euro ulatuses kinni maksma ka täiskasvanute hambaravi, kuid eelnõu on takerdunud hambaarstide, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi vastasseisu taha, kirjutab Eesti Päevaleht.
Järgmise aasta 1. juulist peaks Eestis jõustuma valimislubadus, mille kohaselt aitab riik ka täiskasvanute hambaravi rahastada. Praeguseks riigikogus teise lugemiseni jõudnud eelnõu võeti päevakorrast maha, sest hambaarstide ning haigekassa ja sotsiaalministeeriumi vastasseis on liiga tugev, et hääletusega edasi minna. Hambaarstidele tundub, et riik on pannud nad valiku ette, kas anda riigi raha eest tavalisest viletsamat hambaravi või maksta poliitikute lubadused omast taskust kinni.
Täiskasvanute hambaravihüvitise näol on tegemist mitterahalise hüvitisega, mis tähendab seda, et patsient ise ei saa talle mõeldud 30 eurot enda kätte, vaid see makstakse arve alusel otse hambaarstile, kui patsient on oma ravi kätte saanud. Haigekassa maksab kinni ainult loetelusse pandud enim kasutatavad teenused ja seda enda kehtestatud hinnakirja, mitte arsti või hambakliiniku kasutatava tavalise hinnakirja järgi.
Hiljuti said hambaarstid kätte neile tulevaks aastaks määratud hinnakirja ja tuvastasid, et haigekassa on seal osa teenuste hindu väga jõuliselt kärpinud, mõnel juhul – näiteks hamba ulatusliku täidise puhul – isegi 50 protsenti. Hambaarstid kinnitavad, et teenuse osutamine ega materjalid ei ole vahepeal odavnenud ja haigekassa seatud hinnapiirid on ebareaalsed.
„Kui haigekassa ei suuda korraliku ravi eest maksta, siis on arusaamatu, miks see kohustus üldse võetakse. Hambaarste häirib eelnõu seletuskirjas see, et vabaturuhinnad oleksid justkui ei tea kust võetud ja hoopis haigekassa arvutatud hind on see tegelikele kuludele vastav,” ütles hambaarstide liidu president Marek Vink.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ei olnud hambaarstide kurtmisega nõus. „Terviseteenuste loetelus on hinnad, mis on haigekassa ja erialaseltside vahel läbi räägitud, ja mis täidistesse puutub, siis täielikult ei saa nende murega nõus olla, sest on hambaarsti otsustada, millist täidist ta rakendab,” ütles Koppel.
Vinki sõnul ei taha ega jaksa hambaarstid riigi pakutavat nappi rahastust vastu võtta, sest laste hambaravi on niigi juba osaliselt nende endi kanda. Ka selle puhul on riiklik hinnakiri teenuste praegusest tegelikust maksumusest odavam.
Hambaarstide liidu presidendi sõnul oleks rahaline hüvitis mitterahalisest parem. „Meie ettepanek on mitte kehtestada mitterahalist hüvitist, sest me lihtsalt ei usu, et see hambaravi kättesaadavust parandaks,” ütles Marek Vink. Rahaline hüvitis tähendaks sisuliselt sama süsteemi, mis kehtis enne 2009. aastat, kui hüvitis masu tõttu kaotati. Toona oli täiskasvanutel õigus saada aastas 300 krooni hambaravihüvitist ja selle taotlemine käis nii, et iga inimene maksis ravi eest hambaarsti hinnakirja järgi ning esitas siis tšeki haigekassale, kes maksis arve hüvitatava osa piirhinna alusel kinni.
Sotsiaalministeerium ei ole hambaarstide rahalise hüvitise ettepanekuga nõus, sest kardetakse, et arstid hakkaksid hindu tõstma. „Otsus rakendada mitterahalist hüvitist tehti sellepärast, et tagada patsientidele hambaravi kättesaadavus. Eeldus on, et kui hüvitis oleks rahaline, viiks see hambaravi hindade tõusuni,” ütles Koppel.
