Keskmise palga kasvu aeglustumine kolmandas kvartalis jätkus

Keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 1119 eurot, mis on 7,1 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal, kuid 3,8 protsenti vähem kui tänavu eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Keskmise palga kasvu aeglustumine oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6 protsenti, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 10,8 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses.

Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses ning kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 18,3 ja 15,3 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes, info ja side tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ehk 8,6 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes, kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes.

Maakonniti oli 2016. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 1253 ja 1105 eurot. Madalaim kuupalk oli Põlvamaal 808 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas, samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1 protsenti väiksem kui 2015. aasta kolmandas kvartalis.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ehk puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.