Eesti Pank: viipemaksete osakaal on kasvanud

Eesti Panga teatel on Eestis viipemaksete osakaal kasvanud, aasta lõpuks peaks vastava võimekusega makseterminale olema juba 80 protsenti.

Aasta lõpuks moodustasid viipekaardid 4 protsenti kõigist Eestis välja antud pangakaartidest. Praeguseks on suurem osa uutest väljastatavatest pangakaartidest viipekaardid. Mullu väljastasid viipekaarte Swedbank, LHV Pank ja Nordea Pank, tänavu lisandub SEB Pank.

Selleks, et viipekaardiga saaks viipemakset teha, peab seda võimaldama ka makseterminal. 2016. aasta lõpus moodustasid viipemakseterminalid ligikaudu kolmandiku kõikidest makseterminalidest, kokku oli kasutusel üle 35 000 makseterminali. "Pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale juba umbes 80 protsenti ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu pressiteates.

Euroalal saab enamikus riikides teha viipekaardiga PIN-koodi sisestamata kuni 25 euro suurusi makseid, kuid see limiit on riigiti erinev. Eesti pangad leppisid kokku, et esialgu saab Eestis viipemaksega tasuda kuni 10 euro suurusi summasid. Pankade sõnul moodustavad kuni 10-eurosed kaardimaksed enam kui 60 protsenti kõikidest kaardimaksetest. Viipekaartide puhul võidakse kontrollida, kas kaart kuulub kaardiomanikule, PIN-koodi küsimisega igal kolmandal või neljandal maksel või kui täitunud on teatud summa. Ka Eesti pangad võivad edaspidi ühisel kokkuleppel viipemakse maksimumsummat suurendada.

Pankade sõnul on viipekaartide puhul peljatud seda, et viipemakseterminali juures kaart aktiveerub ja tasub omaniku teadmata kellegi teise summasid. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest. Siiski peab kaardiomanik meeles pidama, et nii nagu iga kaardi kadumist märgates tuleb ka viipekaardi kadumise korral võtta kiiresti ühendust pangaga ja lasta kaart sulgeda. Kaardile on võimalik seada ka päevalimiit; soovi korral saab viipemakse võimaluse hoopistükkis sulgeda. Viipekaardi kohta saab täpsemat teavet pankadest, kes kaarte väljastavad. 

2016. aasta lõpus olid Eesti pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 82 protsenti moodustasid deebetkaardid ja 18 protsenti krediitkaardid.

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita.