Põllumajandustoetuste tagasinõudmises võib olla vastuolu põhiseadusega

Õiguskantsler on asunud kontrollima, kas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus on kooskõlas põhiseadusega, kuna see välistab riigi poolt intressi maksmise isikule, kellelt on põllumajandustoetus alusetult tagasi nõutud.

Intressi nõudmise võimalust välistades on põllumajandustootja või muu isik, kellelt PRIA on alusetult toetusraha tagasi nõudnud, jäetud ilma olulisest kahju hüvitamise abinõust võrreldes olukordadega, kus isikul on sellise hüvitise saamise võimalus - näiteks riigisiseste toetuste või struktuuritoetuste alusetu tagasinõudmise korral.

Sellega on riivatud on põhiseadusest tulenevat võrdsuspõhiõigust ning hüvitispõhiõigust, kirjutas õiguskantsler Ülle Madise maaeluminister Tarmo Tammele ja riigikogu maaelukomisjonile.

Alusetu tagasinõude või tasaarvelduse tõttu ei saa isik raha kasutada nii kaua, kui see on alusetult riigi käes. Näiteks õiguskantsleri poole pöördunud avaldajal tekkisid rahalised raskused kohustuste täitmisel maa rendileandjate ja töövõtjate ees, ta võttis kohustuste täitmiseks hüpoteegiga tagatud laenu ning tasub laenuintresse.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Hüvitisega tuleb luua isiku õigushüvedes võimalikult sarnane olukord olukorrale, mis esineks siis, kui isiku õigusi ei oleks rikutud.

Seetõttu palus õiguskantsler ministeeriumil ja maaelukomisjonil anda oma seisukoht, kas seaduse vastav säte on eesmärke silmas pidades põhjendatud ning intressi maksmise välistamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu.