G4S-i rannavalvele tegid lõppeval hooajal muret järelevalveta lapsed

G4S-i rannavalvurite sõnul möödus rannasuvi rahulikult – peamine mure oli rannas järelevalveta jäetud laste ja üle suplejate peade lendavate lohesurfaritega.

"Kuigi erinevaid avaliku korra rikkumisi registreerisid G4S-i rannavalvurid suve jooksul ligi 4500, siis kokkuvõttes võib öelda, et keskmine rannakülastaja käitus mõistlikult ja teisi arvestavalt," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel pressiteate vahendusel. "Õnnetused kipuvad juhtuma ikka järelevalveta jäetud lastega. Iga lapsevanem teab, kui lihtne on väikest last silmist kaotada. Mõni on selle vältimiseks oma lapse rannas isegi punase mütsikesega varustanud."

Siiski tuli rannavalvel abistada ka uppumisohtu sattunud inimesi. Suve jooksul päästeti  järelevalveta jäetud lapsi, kes sügavasse vette sattusid, samuti eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes, ja alkoholijoobes naine.

G4S-i rannavalvur päästis 4. juulil Võrus Tamula järve rannas 8-aastase poisi, kes silla käsipuul kõõludes üle pea vette kukkus ega osanud ujuda. Vetelpäästja tõmbas lapse veest välja. Poiss oli veekogu ääres umbes 12–13-aastaste sõpradega. Lapse vanemaid rannas ei olnud. 

Emajõe vool kandis 27. juulil sügavasse vette 6–7-aastase tüdruku, kes iseseisvalt enam madalasse vette tagasi ujuda ei suutnud. Vee peal hoidis teda täispuhutav suplemisvest. G4S-i vetelpäästja ulatas lapsele käe ja tõmbas ta kalda poole. Tüdruku isa võttis 50–60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest ja ei teadnudki, et laps läks ujuma.

27. juulil aitasid turvafirma rannavalvurid kaldale umbes 70-aastase mehe, kel poidepiirist üle ujudes sügavas vees jaks otsa sai.

12. augusti keskpäeval tõid rannavalvurid Stroomi rannas poide juurest veest välja noore uppumisohtu sattunud alkoholijoobes naise. Rannavalvurid andsid naisele esmaabi ja kiirabi meedikud võtsid seejärel patsiendi juba enda hoole alla.

Esmaabi andsid G4S-i vetelpäästjad ja rannameedikud ligi 500 korral. Valdavalt tuli tegeleda lõikehaavade ja marrastustega. Üks lõikehaavade põhjusi on igal rannahooajal klaasikillud. Seetõttu paluvad vetelpäästjad mitte klaastaaraga randa tulla. Peamiselt tuligi vetelpäästjatel rannakülastajatele meelde tuletada, et klaastaara ega lemmikloomaga randa tulla ei tohi.

Kuna lohesurf on järjest populaarsem, siis tuli rannavalvuritel suve jooksul mitmeid kordi lohesurfaritele meelde tuletada, et ujumisalale minna ei tohi, kuna see on suplejatele ohtlik.

"Ujuja ja lohesurfari kokkupõrge võib lõppeda surmaga. Sama kehtib ka jetisõitjatele, kes vahel üle poidepiiri suplusalale sõitsid," ütles Seemel ning avaldas tänu neile surfiklubidele, kes oma liikmeid koolitavad ja teada annavad, kus võib ja kus ei tohi surfata.

G4S-i vetelpäästjad aitavad suplushooajal ohutust tagada 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.