Nõustajate ühendus: enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid

Pühapäeval tähistatava suitsiidiennetuspäeva eel paneb vaimse tervise probleemidega tegelev psühholoogiliste nõustajate ühendus Peaasjad inimestele südamele, et enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid, mida on võimalik märgata.

"Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata," ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kelle sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. "Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi."

Suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Tallinnas Stroomi rannas avaliku aktsiooni ja asetab randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks – just nii palju inimesi sooritas eelmisel aastal enesetapu. Iga enesetapp mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest. Pühapäeval toimuv üritus "Ole olemas!" asetabki 183 paari kingi suitsiidi teinute mälestuseks.

Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja selle läbiviimisel abistama. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Enesetapumõtetele võivad viidata üheksa ohumärki:

1) inimene räägib ja naljatab enesetapu teemal;

2) avaldab näiteks mõtteid stiilis "kui mind enam ei ole, siis…" või "varsti ma ei tüüta sind enam".

3) räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks "kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem" või kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi;

4) käitub enda suhtes hoolimatult ja satub tõsiste vigastustega õnnetustesse;

5) annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid;

6) jätab perega ja sõpradega hüvasti erilisel, tavapärasest erineval moel;

7) varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid;

8) kirjutab hüvastijätukirju;

9) teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi.

Need tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele, seega on muutuste tähelepanemisel kõige mõistlikum inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.

Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.

Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäev läbi. Alati on võimalik kutsuda kiirabi, helistades numbril 112.