Liikluses hukkunuid on tänavu mullusest üheksa võrra vähem

Sel aastal on liiklusõnnetustes surma saanud 37 inimest ehk mullusega võrreldes üheksa inimest vähem, samas hoiatab politsei, et keeruline ja ohtlik aeg liikluses on alles ees. 

Eestis oli septembri lõpuks juhtunud rohkem kui 1000 rasket liiklusõnnetust, milles jättis elu 37 ja sai viga 1282 liiklejat. „On hea näha, et liiklus on turvalisemaks muutunud. Kui tõstame inimeste teadlikust, siis päästame veel rohkem elusid,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Tema sõnul on kohe käes kõige ohtlikum aeg liikluses. „Sügisene pimedus ja talvine libedus ei anna roolikeerajate ja jalakäijate eksimusi andeks. Alles kevadel saame öelda, kui hea või halb oli olukord meie teedel,“ rääkis juhtivkorrakaitseametnik. 

Kõige vähem kaitstud liiklejad on just kergliiklejad ning seda aastaringselt. „Kuuest jalakäijast neli said surma linnas, kus kiirused on maanteede omadest madalamad. Aga traagilised õnnetused toimusid ikkagi ja juhtuvad ka edaspidi, kui kõik juhid just üleöö piirkiiruse tähtsust mõistma ei hakka. Jalakäijad ei satu õnnetustesse ainult juhtide süül. Kui jalakäija tormab või kõnnib keset teed ning peab liigseks koormaks vasakule ja paremale vaatamist, siis võib kokkupõrke olla vältimatu,“ ütles Tikerpe.

Sel aastal on surma saanud ka üks rattur ja kaks mopeedijuhti. 

Tikerpe tuletab meelde, et nüüd on viimane aeg helkurid välja otsida. „Riik on aastate jooksul jaganud nõnda palju helkureid, et igal inimesel peaks vähemalt üks helkiv aksessuaar olema. Kuid jätkuvalt on neid, kes seda ei kanna ega mõista selle vajalikkust,“ rääkis juhtivkorrakaitseametnik. „Võib-olla oleks kasu sellest, kui autojuhid räägiksid lähedastele, kui raske on märgata üleni musta riietunud kergliiklejat. Inimene, kes on kaasreisija autos või bussis, võiks pimedas aknast välja vaadates aru saada, kui raske, õigemini võimatu, on sellist liiklejat näha,“ märkis Tikerpe. 

Ta tõi välja, et tänavu pole olnud ühtegi päeva, kus politseinikud ei oleks tabanud alkoholi tarvitanud juhti. „Algatused nagu „Septembris ei joo“ on tänuväärsed ja pööravad tähelepanu ühiskonna probleemidele. Alkoholism on üks neist ja see lööb välja ka liikluses,“ rääkis Tikerpe.

Septembris osalesid alkoholi tarvitanud juhid 33 õnnetuses ning neis sai viga kaheksa inimest. 

Politseinikud on tänavu juhtimiselt kõrvaldanud pea 5000 juhti, kellest ligi 2000 osas alustati kriminaalmenetlust. 

Alkoholi tarvitanud juhtide kõrval on pea sama ohtlikud roolikeerajad, kelle tähelepanu on tee asemel telefonil. „Liiklus on ohtlik, kui juht ei tea, mis tema ümber toimub. Joobes või telefoni kasutav juht ei tea tegelikult, mis tema ümber toimub,“ lausus Tikerpe.

Aasta peale on kõrvaliste tegevuste eest karistatud 2300 juhti. „See on probleem, mis on juba pikemat aega meie suurema tähelepanu all. Vaadates nutisõltuvust, siis võib arvata, et nutiseadmete kasutamine roolis kasvab veelgi,“ ütles politseinik.