Lasva Liimpuit sai maksuametiga peetud kohtuvaidluses lõpliku võidu

Võrumaal tegutsev liimpuitplaatide ja mööblidetailide tootja sai mitu aastat kestnud maksuvaidluses maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusega neljapäeval riigikohtus lõpliku võidu.

Riigikohus otsustas neljapäeval rahuldada Lasva Liimpuidu kassatsioonkaebuse, tühistada Tartu ringkonnakohtu 2011. aasta 4. novembri otsuse ja jätta muutmata Tartu halduskohtu 2010. aasta 13. oktoobri otsuse resolutsiooni, täiendades otsuse põhjendusi.

Võrumaal tegutsev liimpuitplaatide ja mööblidetailide tootja sai mitu aastat kestnud maksuvaidluses maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusega neljapäeval riigikohtus lõpliku võidu.

Riigikohus otsustas neljapäeval rahuldada Lasva Liimpuidu kassatsioonkaebuse, tühistada Tartu ringkonnakohtu 2011. aasta 4. novembri otsuse ja jätta muutmata Tartu halduskohtu 2010. aasta 13. oktoobri otsuse resolutsiooni, täiendades otsuse põhjendusi.

Maksu- ja tolliametilt mõistis kohus Lasva Liimpuidu kasuks välja edasikaebamise menetluskulud summas 1104 eurot. Halduskohus pidas põhjendatuks mõista maksu- ja tolliametilt kaebuse välja Lasva Liimpuiduile kohtukulud täies ulatuses summas 4075 eurot, riigikohus jättis selle muutmata.

Maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis maksustamisperioodidel 2005. aasta jaanuarist detsembrini Lasva Liimpuidu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ning tasumise õigsust. 2008. aastal tehtud maksuotsusega määras maksuhaldur ettevõttele täiendavalt tasumiseks tulumaksu 198 519 krooni ja käibemaksu 95 894 krooni.

Maksuhaldur leidis, et Lasva Liimpuidu maksuarvestuses kajastatud OÜ RNA Pluss, OÜ Sim Projekt ja OÜ Fan Ehitus arved on fabritseeritud. Maksuotsuse järgi polnud tegemist tegelike metsamaterjali müüjatega ja Lasva Liimpuit pidi seda teadma. Maksuhalduri hinnangul kajastas Lasva Liimpuit ebaseaduslikult nimetatud osaühingute nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas ja luges väljamaksed ettevõtlusega seotud kulutusteks. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla arvetel näidatud metsamaterjali soetamist ja kasutamist ettevõtluses.

Lasva Liimpuit esitas palus Tartu halduskohtul maksuotsuse tühistada, kuna amet on rikkunud uurimisprintsiipi ja maksuotsus ei vasta maksukorralduse seaduse nõuetele. Ettevõtte hinnangul oli maksuhaldur asjas kogutud tõendeid hinnanud valikuliselt ja ebaõigesti ning kaebaja revisjoni käigus esitatud tõendid tõendavad, et kaebaja seotus maksupettusega on välistatud. Müüjatega seotud isikud on tunnistanud, et on ise toime pannud pettuse ning eksitusse viinud ka Lasva Liimpuidu, märkis kaebaja.

Tartu halduskohus jättis 2009. aastal kaebuse rahuldamata ning ka Tartu ringkonnakohus ei muutnud hiljem samal aastal halduskohtu otsust. Lasva Liimpuit viis vaidluse riigikohtusse ning 2010. aastal rahuldas riigikohus kassatsioonkaebuse osaliselt ja saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Tartu halduskohus rahuldas 2010. aastal Lasva Liimpuidu kaebuse ja tühistas maksuotsuse, maksuhaldur kaebas asja edasi ringkonnakohtusse, kes andis mullu õiguse maksuametile.

Ringkonnakohus märkis otsuse põhjendustes, et riigikohus pidas 2010. aasta otsuses põhiliseks küsimuseks, mis tuleb lahendada asja uuel kohtulikul arutamisel, asjaolu, kas kaebaja pidi teadma, et Sim Projekt, RNA Pluss ja Fan Ehitus pole tegelikud metsamaterjali müüjad. Kuna kaebaja on metsamaterjali soetanud kolmandatelt isikutelt, keda pole võimalik tuvastada, siis on äriühingutele tehtud maksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis kuuluvad maksustamisele, leidis ringkonnakohus.

Lasva Liimpuit leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu seisukohad on vastuolus riigikohtu varasemate seisukohtadega selles asjas ning ringkonnakohtu otsuses on keskendutud ebaolulistele asjaoludele, tähelepanuta on jäetud vastuolud vastustaja järeldustes.

Riigikohtu halduskolleegium märkis neljapäeval tehtud otsuses, et riigikohus ei ole varasemas otsuses vaidluse põhiküsimuseks pidanud Lasva Liimpuidu teadlikkust sellest, kas eelpool nimetatud ettevõtted on või ei ole tegelikud metsamaterjali müüjad. Kolleegium märkis, et riigikohus on varem haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistanud maksuõigussuhetes olulise hoolsuskohustuse eksliku käsitluse, veoselehti puudutavate seisukohtade põhjendamatuse ning kohtuotsuse põhjendamise ja tõendite hindamise nõuete rikkumise tõttu.

Riigikohus märkis, et ekslik on seisukoht, et maksukohustuse suurus sõltubki otseselt hoolsusnõuete täitmisest. "Selline seisukoht viiks lõppkokkuvõttes järelduseni, et hoolsusnõuete eiramise eest "karistatakse" maksude määramisega," märkis kohus.

Kolleegium rõhutas, et maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast.

"Ainuüksi asjaolust, mille järgi arve on juhatuse liikme nimega, kelle kohta päev hiljem tehakse äriregistris kanne, ei saa tuletada isiku pahausksust," märkis riigikohus. "Mingeid muid argumente, millest nähtuks, millist seadusest või heast äritavast tulenevat hoolsuskohustust on kassaator rikkunud, ringkonnakohus oma otsuses välja toonud ei ole."

Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel leidnud, et veoseleht on ainus dokument, mis kinnitab seda, et tegelikult on ostja reaalselt ka kauba müüjalt saanud. Ostjal on ringkonnakohtu hinnangul kohustus kontrollida veoselehel olevate andmete õigsust. Veoselehtedega seonduv väidetav hoolsuskohustus ei tulene riigikohtu otsuse järgi seadusest.

Maksuotsuses ega ka kohtumenetluses ei ole selgunud, milles seisnes koostöö varifirmadega. Seetõttu on tõendamata ka kaebaja osalemine maksupettuses, tõendamata on kaebaja osalemine maksupettuses, märgib kohus.

Maksuhaldur peab pärast maksusumma määramise kolmeaastase aegumistähtaja möödumist maksusumma määramisel tegema kindlaks maksukohustuslase tahtluse maksusumma tasumata jätmisel. Maksuhaldur peab maksuotsuses põhjendama oma hinnangut, miks ta leiab, et maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik, märkis riigikohus.

Riigikohus leidis, et maksuotsus on selles osas motiveerimata ja vastuoluline. Maksuotsuses on viidatud erinevatele MKS sätetele, kuid puudub käsitlus faktilistest asjaoludest, mistõttu on maksuotsus oluliste puudustega.

bns