Riigikogu võttis vastu elektrituru täieliku avamise seaduse

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu elektrituruseaduse muudatuse, mis avab alates tuleva aasta 1. jaanuarist Eesti elektrituru täielikult konkurentsile.

Seaduse poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 27 ja erapooletuks jäi kaks liiget.

Tarbijatel on edaspidi võimalik elektri müüjat vabalt valida sõltumata sellest, millise võrguettevõtja kliendid nad on. Elektrimüüüjat on tarbijal võimalik soovi korral vahetada korra kuus.

Turu avanemine puudutab elektrienergia ostmist, võrguteenuse tasu jääb ka edaspidi konkurentsiameti hinnaregulatsiooni alla. Elektri hind moodustab praegu ligikaudu ühe kolmandiku kogu elektriteenuse hinnast.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu elektrituruseaduse muudatuse, mis avab alates tuleva aasta 1. jaanuarist Eesti elektrituru täielikult konkurentsile.

Seaduse poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 27 ja erapooletuks jäi kaks liiget.

Tarbijatel on edaspidi võimalik elektri müüjat vabalt valida sõltumata sellest, millise võrguettevõtja kliendid nad on. Elektrimüüüjat on tarbijal võimalik soovi korral vahetada korra kuus.

Turu avanemine puudutab elektrienergia ostmist, võrguteenuse tasu jääb ka edaspidi konkurentsiameti hinnaregulatsiooni alla. Elektri hind moodustab praegu ligikaudu ühe kolmandiku kogu elektriteenuse hinnast.

Elektrituru täielik avanemine ja elektrituruseaduse muudatused tulenevad Eesti liitumislepingust Euroopa Liiduga ning teistest energiasektorit reguleerivatest direktiividest.

Elektrituru eelnõu sätestab ühe olulisema punktina üldteenuse mõiste – kui elektritarbija ei ole turu avanemise ajaks endale uut elektrimüüjat valinud ja temaga lepingut sõlminud, hakkab ta automaatselt elektrit ostma üldteenuse korras. Üldteenuse hind on seotud elektri turuhinnaga.

Muu hulgas sätestab seadus, et riigile kuuluvad ettevõtted Eesti Energia ja Elering ei tohi olla ühe ministeeriumi haldusalas.

Kui seni on elektritootjad saanud süsinikdioksiidi heitmekvooti tasuta, siis uuest aastast tuleb põlevkivielektri tootmiseks heitmekooti osta. See tähendab lisakulu Eesti Energiale ja teistele fossiilelektri tootjatele.

"Ilma turgu avamata oleks heitmekvoodi maksumusel täiesti otsene mõju elektrihinnale, kuna siis jõuaks meie kodudesse valdavas osas põlevkivist toodetut elekter nagu praegu," kommenteeris majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Avatud turul ostetakse elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. "Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele," märkis Leppiman.

Leppiman selgitas ka, miks Eesti elektrituru avanemist enam edasi lükata ei saa. "Kui kogu Euroopa Liidus avanes elektriturg 2007. aastal, siis Eesti sai euroliiduga liitudes juba 10-aastase üleminekuperioodi, mis kehtib kuni 1. jaanuarini 2013," lausus ta.

Elektrituru avamine on Leppimani selgitusel sisuliselt ainus võimalus, kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja elektrienergia tarnekindlus ning samas vähendada survet hinnatõusuks, mis tuleneb Euroopa Liidu uutest heitmekaubanduse reeglitest.

Eurostati andmete kohaselt on Eestis üks madalaimad elektrienergia hindu Euroopa Liidus, soodsam on hinnatase vaid Bulgaarias.

Senist madalat hinnataset on majandusministeeriumi selgitusel võimaldanud lähikümnendi väikesed investeeringud tootmisvõimsustesse ning sellel põhinev reguleeritud kulupõhine hind. "Lähiaastatel muutub olukord oluliselt: Eesti elektrijaamad vajavad suuri investeeringuid, ehitada tuleb uusi tootmisvõimsusi ning oluliselt kasvavad kulud elektri tootmisel õhkupaisatavale süsinikdioksiidile," seisab majandusministeeriumi kommentaaris.

Turuosalised avaldavad järgmise aasta algusest kehtima hakkavad hinnapaketid tõenäoliselt sügisel. Sügisel peaks avatama ka elektrisüsteemihalduri Eleringi andmevahetuskeskkond, mille abil elektrimüüjad saavad teha väiketarbijatele pakkumisi lepingute sõlmimiseks.

bns