Koolid on õppeaasta eel kehtivate tervisekaitsenõueteta

Kuna koolide tervisekaitsenõuded kehtestanud sotsiaalministri määrus aegus juba poolteist aastat tagasi, on omavalitsused praegu valiku ees, milliste nõuete järgi oma koolide klassid 1. septembriks komplekteerida võib, kirjutab Postimees.

Sotsiaalministeerium viitas oma vastuses Postimehele, et omavalitsus võiks seni, kuni valmib juba üle aasta koostamisjärgus olev uus määrus, lähtuda varasematest tervisekaitsenõuetest.

Pikisilmi oodatav määrus venib seetõttu, et selle sätted ajasid vaidlema sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi. Viimane võitles veel mullu sügisel määruse liigse karmuse vastu - pole mõtet esitada tingimusi, mida enamik koole täita ei suuda.

Nüüdseks on määruse eelnõu saadetud teist korda kooskõlastusringile, mille tähtaeg kukub reedel. Lähinädalail saadetakse eelnõu Euroopa Komisjonile, pärast mida on määruse jõustumise ooteaeg veel kuni 180 päeva.

UUe määruse kohaselt peab senise 1,7 ruutmeetri asemel iga õpilase kohta olema põhikooli klassis kaks ruutmeetrit põrandapinda.

Ümber tuleb ehitada need koolid, mis ei vasta uutele lubatud radooni- ja gammakiirguse sisalduse nõuetele ning õpperuumide järelkõlakestvuse ja heliisolatsiooninõuetele. 561 koolist ei ole piisavalt helikindlad pooled, ventilatsiooninõuetele ei vasta 68 protsenti ning radoonikaitset vajab 14 kooli. Ümberehitusele kulub hinnanguliselt üle 73 miljoni euro.

Koolid peavad olema ümber ehitatud hiljemalt 2030. aastaks.