Eesti jäätmevedu ja taaskasutus on korraldatud kehvasti

Euroopa Komisjoni tellitud ja nõustamisfirma BiPRO läbi viidud uuringu kohaselt on jäätmevedu ja taaaskasutus Eestis kehvasti korraldatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tunamullustele andmetele tuginevas uuringus viidatakse, et Eesti üheks nõrgaks kohaks on jäätmete tekkimise ennetamine. "Põhimõtteliselt tähendab see seda, et rohkem tuleb taaskasutusele rõhuda," rääkis jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Uuringust selgub, et eestlaste juurdepääs jäätmekogumisteenustele on halb. "See tähendab, et linnades on inimestele võimalik prügikogumine organiseerida, maakohtades aga mitte," sõnas Rüütelmann. Tulemuseks on olukord, et jäätmed ei jõua taaskasutuskeskusteni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul on jäätmete kogumissüsteemiga Eestis tõepoolest probleeme. "Siia alla kuulub ka olmejäätmete vedu, mis kahjuks mõnedes omavalitsustes siiani ei toimi," lausus Kuusk. See ongi põhjuseks, miks Eesti jäätmekäitlusteenusele juurdepääsu kategoorias nulli teenis.

Kuuse hinnangul oleks kõige olulisem jäätmeteket üldse vältida. "Kui see osutub võimatuks, tuleb võimalikult palju jäätmeid taaskasutada, sealhulgas korduvalt kasutada, ringlusse võtta ning võimalikult vähe jäätmeid viia prügilasse," lisas ta.

Margit Rüütelmann avaldas lootust, et olukord paraneb ja tegelikult pole situatsioon nii hull, kui uuringus väljendub. "Nii suure arvu riikide kohta, kui raportis on esitatud, ongi normaalne, et kasutatud on kõige kättesaadavamaid materjale, paraku ei näita need aga hetkeseisu," selgitas Rüütelmann. Kui ülemöödunud aastal läks sissetulevatest materjalidest taaskasutusse 20 protsenti, siis mullu ja tänavu suurenes see 40 protsenti ehk ligikaudu 60 000 tonnini.

Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt teenis Eesti nulli 19 kategooriast kuues, milleks olid jäätmetekke vältimise kava, kõrvaldatud olmejäätmete hulk, taaskasutatud olmejäätmete hulk, olmejäätmete ringlussevõtu arendamine, juurdepääs jäätmekogumisteenustele ning jäätmekäitluskava kohane olmejäätmete tekkimise ja töötlemise prognoos. Kokku sai Eesti 17 punkti 42-st ja jagas 27 riigi arvestuses Slovakkiaga 18.–19. kohta.