100 km/h märgid võivad lõplikult kaduda

Maanteeameti hinnangul võikski Eesti 1+1 sõiduradadega teedele jääda maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h ja ameti nõuniku Villu Vane arvates tuleks talveperioodil mõnes kohas kiirust veelgi alandada, kirjutab Postimees.

Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul on 1+1 sõiduradadega teedel üheks kiiruse suurendamise põhjenduseks olnud, et nii tehti ju ka varasematel aastatel ja seega oli tegemist justkui õigustatud ootusega. «Ootusega kahtlemata tegemist oli, aga kas ka põhjendatud…» sõnas Vane. «Tegemist oli omaaegse emotsioonidest ajendatud põhjendamata otsusega. Seda tehti justkui seepärast, et saame seda teha ja natuke maad sõita nii, et seier on spidomeetril üle 100 või 110 lähedal.»

Vane sõnul läheb elu aga edasi ja teeb oma korrektiivid. «Minu arvates on lubatud sõidukiiruse suurendamise aeg senisel kujul nüüd läbi saanud,» leidis ta. Vane väitel on lõiguti kiiremini sõites ajavõit tühine, sest enamasti võidab liikleja niimoodi vaid mõne minuti.

«Seejuures pingestame selle võitmise juures liiklust,» lisas Vane Postimehele. «Pigem tuleks minna seda teed, et 2+2 on kiiremad teed, 2+1 teid või 1+1 teid teeme aga edasi ohutumaks ja tõstame kiirusi tervel teel, mitte jupiti.» 2+1 ehk kolmerajalised teed on sellised maanteed, kus sõiduradade arv vaheldub, et möödasõit oleks mugavam ja ohutum. Selliseid teid on näiteks Soomes, Eestis alles planeeritakse nende ehitamist.

Küll aga on Vane arvamusel, et sügisel, kui hakatakse arutama liiklusseaduse muutmist, tuleks põhjalikumalt läbi arutada kogu kiiruse temaatika. Nimelt sätestab seadus praegu, millistel tingimustel võib kiiruspiirangut muuta. Vane sõnul võiks aga seaduses kirjas olla, et suveperioodil ongi 2+2 teedel lubatud 110 km/h ja selleks pole eraldi vaja maanteeameti käskkirja, kirjutab Postimees.

«Kui saame juurde 2+1 teid, siis ei välista, et seal on suveperioodil kiirus 100 km/h,» lisas Vane. Maanteeamet kavatsebki lähiajal uurida, kas 2+1 teid tasub Eestisse ehitada.

Ameti pressiesindaja Tiina Reismanni sõnul tehakse Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Ääsmäe–Kernu lõigu peal 2+1 teede tasuvuse eeluuring. Lisaks on maanteeamet koostanud lähteülesande Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Põltsamaa–Tartu lõigu möödasõidualade (2+1) ehitamise projekti koostamiseks.

Kui palju selliseid teid Eestisse tehakse ja kas üldse tehakse, pole Reismanni väitel veel võimalik öelda, kuid Ääsmäe–Kernu tulemused selguvad tänavuse aasta lõpuks ja Põltsamaa–Tartu uuringu tulemused 2013. aasta juunis.

Vane hinnangul võiks selgeks vaielda, milline peaks kiirus Eesti maanteedel olema talveperioodil. Praegu on talvel Eestis teedel kolm seisunditaset, millest esimene ehk kõige kehvem tase tähendab, et tee on kaetud kinnisõidetud lumega. Vane sõnul pole mõeldav, et sellisel teel sõidetaks 90 km/h.

Vane tõstis esile, et Eesti lähiriikides on talvine kiirus 80 km/h ja seda võiks esimese seisunditasemega teedel kaaluda ka Eestis. Selliseid teid on Eestis umbes 10 000 kilomeetrit. Ülejäänud teedel Vane veel muudatusi ei teeks. «Kui, siis ehk ka teisel tasemel, kuid kolmandal küll mitte,» sõnas Vane. «Kuid see on pikema arutluse teema.»