Vene kalamehed on püüdnud Narva jõe lõhest tühjaks

Narva jõest spinninguga lõhet püüdvad harrastuskalurid tegid keskkonnaministeeriumile pöördumise, kuna Venemaa poolel lastakse püügihooajal võrgud jõkke ja tõmmatakse see lõhest tühjaks, kirjutab Põhjarannik.

"Meile teadaolevalt on Venemaa poolel Narva hüdroelektrijaamast Narva jõe suudmeni võrgupüük lubatud ainult sugukala püügiks ehk kalade taastootmiseks ja sellega peaksid tegelema Ivangorodi kalakasvatuse teadlased," rääkis MTÜ Pühajõe Forell juhatuse liige Argo Kasemaa. "Sugukala püütakse oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani, kui lõhilastel on kudeaeg. Praegu pole mari veel valmiski."

Kasemaa käib Narva jõest lõhet püüdmas juba 2007. aastast alates ning on suhelnud ka sealsete kohalike kaluritega. "See probleem on kõik need aastad päevakorral olnud, aga kui tavaliselt on Vene poolel võrgud sisse lastud kord juulikuus, siis tänavu juulis-augustis on seda tehtud juba kolmel korral," märkis Kasemaa. "Ühel kolmest tänavusest võrgupüügikorrast olid võrgud lausa kolm päeva jões. Jõgi tõmmatakse lõhest puhtaks ja siinsed kalurid ei näe varsti enam mõtet kalastuskaarti ostagi."

Kalapüügieeskirja järgi on Eestis keelatud püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva ja veel mõnes jões. Narva jões võib kalastuskaardi alusel spinningu ja lendõngega püüda lõhet ja meriforelli aastaringselt, kuna selles jões praegu lõhe kudemisvõimalused puuduvad ning seal püütakse üksnes asustatud kala.

Keskkonnaministeeriumi andmeil on Põlula kalakasvatuskeskus varasematel aastatel asustanud Narva jõkke keskmiselt umbes 40 000 noorkala aastas, viimasel kahel aastal alla 10 000 noorkala aastas. Seoses sellega, et lõhel selles jões kudemisvõimalusi pole, asustatakse lõhe noorkalu sinna edaspidi püügivõimaluste suurendamiseks üksnes siis, kui asustusmaterjali üle jääb.

Argo Kasemaa sõnul võiks Peipsi järve kalavarude kasutamist reguleeriv Eesti-Vene koostöökomisjon laiendada oma tegevust ka Narva jõele, et lõhet jätkuks mõlema poole hobikaluritele.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et Eesti ja Venemaa valitsuste vahel on sõlmitud leping üksnes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamisega ja kasutamisega seotud koostööks, kuna nendel veekogudel toimub suuremahuline töönduslik kalapüük, mistõttu kalavarude kaitseks on vaja püügiregulatsioone ühtlustada. "Kuna Narva jõel suuremahulist tööndupüüki ei toimu – Eesti poolel lubatakse lõhet püüda üksnes harrastajatel spinningu ja lendõngega -, siis ei ole peetud ka vajalikuks laiendada lepingut Narva jõe kalavarude kasutamise reguleerimiseks."

Soome märkis, et kui Vene poolel toimub ebaseaduslik püük, siis saab seda ebaseaduslikku tegevust ohjata üksnes Vene pool ise. "Eesti inspektoritel ei ole paraku õigust kontrollida Vene poolel kehtivate regulatsioonide täitmist," tõdes ta.