Eestlase genoom sarnaneb rohkem loodevenelasele kui soomlasele

Soomlased on eestlastest geneetiliselt kaugemal kui lätlased, leedulased või loodevenelased, samas on eestlased soomlastele ikkagi lähimad sugulased, kirjutab Postimees.

Teadlased uurisid 16 euroopa rahvust, neist mõnda – näiteks lõuna-soomlasi ja Kuusamo piirkonna põhja-soomlasi – uuriti ka kahes osas. Igast sellisest populatsioonist analüüsiti kuni saja inimese DNA-järjestusi ja saadi rahvuste erinevusindeksid.

Uuringust selgub, et madalaim erinevusindeks on eestlastel loodevenelaste, lätlaste, leedulaste ning poolakatega. Geneetiliselt kõige kaugemal asuvad meist aga itaallased, prantslased, hispaanlased ning Kuusamo piirkonna põhja-soomlased. Samas jäävad ka lõunasoomlased uuringute kohaselt eestlastest kaugemale kui rootslased, ungarlased ja põhjasakslased.

"Eestlaste suurem sarnasus pigem lätlaste ja leedulaste kui soomlastega oli teada ka varasematest klassikaliste veremarkerite uuringutest, ent seekordne uurimus näitas meie geneetilisi suhteid nii süvitsi esmakordselt," sõnas geneetik Tõnu Esko, kelle osalusel kõnealune teadusartikkel valmis.

"13. sajandist on meid valitsenud nii sakslased, rootslased, poolakad kui ka venelased," rääkis Esko. "Lisaks sellele on Eesti territoorium olnud ajalooliselt jagatud Eestimaaks ning Liivimaaks, mis koosnes praegusest Põhja-Lätist ja Lõuna-Eestist. Kahe rahvuse piirialadel toimub ikka segunemist."

See kõik on lõppkokkuvõttes kujundanud eestlasi sarnasemaks oma baltlastest ja slaavlastest lähinaabritega ning viinud kaugemale soomlastest. Samal ajal on siiski säilinud tugev keelesugulus.

Ka kinnitasid uuringud selgelt Põlvamaa ja Ida-Virumaa eestlaste suuremat sarnasust venelastega, Võru- ja Valgamaa elanikel on palju ühist lätlastega  ning saarlastel skandinaavlastega.