Reinsalu rõhutas NATO reageerimisjõudude võimekuse tähtsust

Ämari lennubaasis läbiviidavat NATO õppust Steadfast Juncture külastanud kaitseminister Urmas Reinsalu rõhutas NATO reageerimisjõudude võimekuse tähtsust Eestile.

NATO reageerimisjõud peavad olema valmis lühikese etteteatamisajaga Põhja Atlandi Nõukogu otsusel sõjalise jõuna sekkuma. „ Eesti jaoks oluline, et see jõud oleks suutlik ja jätkukestev,“ ütles Reinsalu.

Kaitseministri sõnul on Eesti sõjaline riigikaitse rajatud Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele.

Reinsalu sõnul on tegemist esimese NATO operatiivtasandi väejuhatuse õppusega Eesti pinnal. „Meie jaoks on oluline siit saadav vastuvõtva riigi kogemus,“ sõnas kaitseminister.

NATO väejuhatuse ülem Kanada kindralleitnant Marquis Hainse andis Eesti kaitseministrile põhjaliku ülevaate NATO Napoli ühendväejuhatuse tegevusest õppuse planeerimisel ja juhtimisel ning õppuse käigust. Kindralleitnant Marquis Hainse tunnustas Eesti vastuvõtva riigi toetust ja Eesti kaitseväelaste eeskujulikku panust õppuse korraldamisel.

Arvutipõhisel õppusel harjutavad NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staabid väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimist ja läbi viimist. NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid – sealhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.

Õppusel harjutavad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Õppust kontrollib Norras paiknev NATO ühendsõjakeskus. Eestis tegutseva NATO ühendväekoondise staabis harjutavat personali arv on selle nädalaga kasvanud ligi viiesajani. Personali hulka kuuluvad erinevate liikmesriikide ohvitserid, allohvitserid ja NATO tsiviilametnikud.

Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad Eesti Kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.

NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.

Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisu valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond.