Tänavu on keskkonnaprojektid saanud 126 miljonit eurotoetust

Tänavu kümne kuuga on keskkonnavaldkonnas välja makstud 126 miljoniteurotoetusi ehk mullusest 41 miljonit eurot rohkem, kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektidele plaanitud 692 miljonit eurot, millest 584 miljonit on juba rahastamisotsustega kaetud.

„Eurotoetuste väljamaksmine kulgeb tempokalt, hoolimata sellest, et keskkonnaprojektid on sageli keerulised ja vajavad põhjalikku ettevalmistamist. 2012. ja 2013. aastal on kõige intensiivsem ehitus käimas puhta joogiveeprojektidel. Siis hakkame lõpuks jõudma nii kaugele, et suured joogiveeprobleemid on lahendatud,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

„Puhta joogivee tagamisse ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisse investeerime kokku 425 miljoniteurot. Samuti panustame tõsiselt sellesse, et meie looduskaitsealad oleks hästi hoitud ja külastajasõbralikud ning loodushariduse tase aina paraneks,“selgitas Pentus-Rosimannus.

Maakondade lõikes on kõige rohkem raha suunatud Harjumaale, kokku 152 miljonit eurot. Käimas on 45projekti, nende hulgas Kiili, Saku, Harku kui ka Maardu veemajandusseinvesteerimine ja Lahemaa rahvuspargi taristu korrastamine. Teise suure osatoetustest, 124 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa, mille keskkonnakaitse ja taastamine vajab erilist tähelepanu. Üheks olulisemaks projektiks on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila sulgemine, mis vähendab õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.

Toetusraha jagub aga kõikidesse Eesti maakondadesse. Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud 50, Pärnumaale 44,Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot. Seal hulgas on Rakvere, Tapa, Pärnu, Sindi, Tartu, Elva ja Türi veeprojektid, aga ka Tartu loodusmaja ehitus,lamminiitude taastamine Alam-Pedjal ning Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse arendamine.

Äsja valmis eurorahade toel biojäätmetel põhinev koostootmisjaam Aravetel ning jõudis lõpule Vändra veevärgi ja kanalisatsioonirekonstrueerimine.

Jõgeva maakonna 17 miljonit on jagatud eelkõige sealsete veeprojektide vahel, töös on aga näiteks ka Endla looduskaitseala taastamine.

Valgamaale on praegu eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas kogu maakonda hõlmavale veemajandusprojektile. Järgmisel aastal valmib aga ka Sangaste veskipaisu kalapääs.

Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevuste hulgas on Soomaa rahvuspargis Raba tee rekonstrueerimine ning Õisu mõisapargi taastamine.

Raplamaa summas sisaldub kolm suurt projekti: Rapla, Järvakandi ja Kohila reoveekogumisalade ehitus, neist esimene on praeguseks edukalt lõpetatud.

Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui kaheksa miljoni eest. Võrumaal on fookuses Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest üheksast miljonist toetusrahast.

Läänemaal ja saartel tehakse palju looduskaitse- ja hariduse vallas. Näiteks on töös ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalus, Saaremaa teadus- ja huvikooli keskkonnahariduskeskus ja Palade loodushariduskeskuse arendamine. Läänemaale läheb kokku pea seitse, Saaremaale kuus ja Hiiumaale ligi üks miljon eurot keskkonnaraha.

EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Rakenduskavadest mahukaim on keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille toetusmaht on 1,5 miljardit eurot ning mille kaudu rahastatakse nii keskkonna- ja looduskaitse tegevusi kui ka regionaalset arengut, hariduse, tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist.