Noorte kuritegevus on Põhja-Eestis märgatavalt kasvanud

Tänavu on alaealiste kuritegevus Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas ligi poole võrra kasvanud ning eriti teevad politseinikele muret korterivargused, kirjutab Tallinna linnavalitsuse väljaanne Pealinn.

Politseistatistika kohaselt on 14-17-aastastest noortest väär- või kuriteoga arvel iga kolmas. Põhja prefektuuri vanemkomissari Ly Kallase sõnul tekitab muret tõsiasi, et noored on muutunud agressiivsemaks – kehaliste väärkohtlemiste arv on kasvanud kümnendiku võrra. «Jalaga kõhtu, rusikaga näkku – päris räiget peksmist on viimasel ajal palju,» nentis Kallas. «Ka selja tagant minnakse ligi ja taotakse selga, vahel on kurikas või puuroigas abiks. Noorte vägivallakuriteod kasvavad iga aastaga.»

Kuigi füüsilist vägivalda kasutavad rohkem poisid, paistavad tüdrukute teod tihti silma erakordse julmuse poolest. «Kui tüdrukud hakkavad mõnitama või kiusama, võib nende julmus päris kaugele minna. On alaealisi tüdrukuid, kes oma tegudega annavad poistelegi silmad ette, ja lihtsam on küsida, mida nad teinud ei ole, kui et mida nad teinud on,» ütles Kallas Pealinnale.

Lisaks on alaealiste kuritööstatistikas aastaga peaaegu poole võrra kasvanud ka röövimiste arv.

Kõige suurema osa – üle poole – noorte kriminaaltegudest moodustavad siiski vargused. «Sealjuures teeb muret, et üle mitme aasta on taas kasvamas selliste varguste hulk, kus minnakse vanemate äraolekul sõbra-tuttava poole ja tehakse vanemate ehte- või rahakarp tühjaks,» rääkis Kallas, kelle sõnul on sellisel puhul langenud noorte saagiks päris suuri summasid, näiteks ema-isa kogutud autoraha.

Kallase sõnul on alati olnud ka selliseid lapsi, kes käivad poes näppamas sellepärast, et neil on kõht tühi. «Selliseid lapsi me vastutusele ei võta,» ütles ta.

Kallase hinnangul on alaealiste retsidiivsuse taga paljudel juhtudel kodune olukord. «Olen kohtunud lapsevanematega, kes lapse vägivaldust õigustades nurisevad, et koolis pole suitsutuba – lapsel pole kohta, kus koolipingeid maandada. Kui kodu on nõrk, on lapse käitumist raske muuta,» rääkis Kallas.