Ilves avaldas vastuseisu Euroopa presidendi otsevalimistele

President  kinnitas Postimehele antud intervjuus vastuseisu Euroopa presidendi otsevalimistele ning avaldas arvamust ka, et neid ei tule.

Ilvese sõnul küsitakse, miks meil ei ole Euroopa presidendi otsevalimisi nagu USA-s, samas kui USA-s otsevalimisi tegelikult ju ei ole. «Ei ole lihtsalt. Valitakse valijamehi osariikides. USA-s see süsteem loodigi põhjusel, et presidendivalimiste võitmiseks peab kandidaat külastama kõiki osariike – tollal oli neid 13. Jälle üks osa sellest, et arvestatakse kõikidega, et ei sõideta kellestki üle,» rääkis ta.

Enda sõnul kirjutas ta hiljuti kommentaari ühele föderalistide ajakirjale, kus räägiti taas, et Euroopas on vaja otsevalitud presidenti. «Seda ei tule, sest otsevalitud president saaks alati olema kas prantslane või kergesti prantsuse keele ära õppinud portugallane, hispaanlane, itaallane või rumeenlane. Need hääled tulevad kokku,» lausus Ilves.

Ta lisas, et kui Euroopas oleksid presidendi otsevalimised, ei peaks kandidaat kunagi tulema Eestisse, sest Eesti hääli poleks tal tarvis. «Kui aga on niinimetatud otsevalimised nagu USA-s ehk tegelikult mitte otsevalimised, siis on mingi võimalus, et Euroopa presidendiks saab kunagi keegi ka väiksemast riigist,» ütles Ilves.

Europarlamendist rääkides ütles Ilves Postimehele, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed.

Ilvese sõnul ei tähenda see, et kõigil riikidel oleks ülemkojas üks hääl. «Pigem viis või kuus igal riigil, kui arvestada parteide arvu Euroopa maades. Näiteks kaks sotsialisti, kaks konservatiivi, üks roheline või üks liberaal. Midagi sellist, aga põhimõttel, et igal riigil võrdselt,» ütles ta.

Küsimusele, kas Euroopas on kahekojalise parlamendi ideele toetust, vastas Ilves, et kui sellest kellegagi rääkida, siis nad heal juhul võib-olla noogutavad. «Aga ilma selle muutuseta minu arvates Euroopas tegelikult asju ajada ei saa,» lisas president.