Alkoholipoliitika rohelise raamatu kohta laekus 26 arvamust
Sotsiaalministeeriumi detsembri alguses esitletud alkoholipoliitika rohelisele raamatule laekus tähtajaks kokku 26 arvamusavaldust.
Enamus arvamustest sisaldas enam kui ühte ettepanekut ja kommentaari, ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht BNS-ile. Ettepanekuid tegid nii eraisikud kui organisatsioonid. "Organisatsioonidest olid esindatud nii tervise eest seisjad – arstide liit, Terve Eesti Sihtasutus ja Eesti Tervise Fond, kui ka erasektor – kaupmeeste liit ja alkoholitootjad," ütles Täht.
"Eraisikutelt tulnud ettepanekute hulgas oli mitmeid huvitavaid ja täiesti konkreetseid ideid, näiteks idee, et kaubandusasutused võiksid väljastada selliseid kinkekaarte, millega alkoholi ja tubaka eest maksta ei saa," selgitas Täht. "Nimetatud idee edastasime kaupmeeste liidule, kuna idee elluviimine on eelkõige kaupmeeste võimuses," lisas ta.
Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Mullu tarbiti Eestis elaniku kohta 10,2 liitrit absoluutset alkoholi aastas. Erinevatel metoodikatel põhinevate arvestuste kohaselt põhjustas alkohol otsest majanduskahju terviserikete ja kuritegevuse näol 1,6-2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millele lisanduvad peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjud.
Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi tarbimise laialdane levik noorte hulgas, millel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele.
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. Selleks tuleb rohelise raamatu kohaselt vähendada kogutarbimist ning pöörata eraldi tähelepanu suurimat kahju põhjustavatele valdkondadele, nagu noorte alkoholitarbimine, alkoholitarbimisest tulenevad õnnetused, kuritegevus ja vägivald ning kroonilised haigused.
Suitsetamise levimusmäär Eesti noorte hulgas on endiselt üks Euroopa Liidu kõrgemaid ja seega on just laste ja noorte naiste tervisekahjud seoses tubaka tarbimisega kasvanud.
Täiskasvanute seas on suitsetajaid 34,2 protsenti, igapäevasuitsetajaid 26,2 ja noorte hulgas 5,7 protsenti. Igapäevasuitsetajate osakaal, mis ulatub Eestis 26,2 protsendini, on suhteliselt sarnane Euroopa Liidu riikide keskmisega, milleks on 25,6 protsenti. Samas on suitsetamisega seotud surmade 25-protsendine osakaal Eestis nii vanade kui ka uute Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes suurem. Nimelt on vanades EL-i riikides suitsetamisega seotud surmade osakaal 21 ja uutes liikmesriikides 23,5 protsenti.
