Uuring: elanike rahulolu Eesti tervisesüsteemiga mullu tõusis

Eesti elanike hinnangud tervisesüsteemi korraldusele, arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele mullu tõusid, selgub kolmapäeval avalikustatud uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuringust.

Tervishoiukorralduse juures olid inimesed mullu enim rahul perearstisüsteemi, arstide hea ja sõbraliku suhtumise, arstiabi kättesaadavuse ning digiretseptiga, kuid suurimaks probleemiks on ravijärjekorrad, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile.

Hinnangud tervishoiukorraldusele on mullusega võrreldes viis protsenti tõusnud, rahul või pigem rahul oli 67 protsenti elanikkonnast, selgub sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust. Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest, mis on läbi aastate kõrgeim. Arstiabi kättesaadavust hindas heaks või pigem heaks 55 protsenti elanikkonnast, 2011. aastal oli see 51 protsenti.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas tõstis esile elanikkonna kõrgeid hinnanguid perearsti- ja õe tööle ning perearstisüsteemile tervikuna. „Panustame järjepidevalt esmatasandi arstiabi tugevdamisse. Selle aasta algusest lisandus võimalus palgata teine pereõde, mille eesmärk on tugevdada perearsti meeskonda ning pakkuda patsiendile veelgi paremat abi,“ ütles Rõivas.

Sotsiaalminister julgustas väiksemate tervisemurede korral helistama ka perearsti nõuandetelefonile 1220. „Uuring näitab, et seda võimalust kasutatakse üsna vähe, kuigi professionaalsed nõuanded on kõigest telefonikõne kaugusel. Kindlasti võiksid inimesed rohkem sellele numbrile helistada ja mingil määral aitaks see ka vähendada erakorralise meditsiini osakondade koormust,“ sõnas Rõivas.

Mullu pöördus oma terviseprobleemidega arsti poole 72 protsenti elanikest. Kõige enam külastati perearsti, eriarsti juures käis 38 protsenti elanikest. Tõusnud on nende inimeste arv, kes pääsesid eriarsti vastuvõtule enam kui kahe kuu jooksul.

„Kuigi oleme ravijärjekordade leevendamisega süsteemselt tegelenud, on see meie jaoks jätkuvalt oluline teema,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. „Haigekassa on kättesaadavuse parandamiseks pidevalt suurendanud ambulatoorsete ja päevaravi juhtude arvu, samas tõuseb iga aastaga nii pere- kui eriarstiabi vastuvõttude arv,“ lisas Ross.

Sel aastal rakendub Rossi kinnitusel uus ravijärjekordade jälgimise süsteem, mis annab tegelikest ooteaegadest parema ülevaate ja võimaluse planeerida senisest täpsemalt teenuste mahte. Ühtlasi lühenevad tänavu Rossi kinnitusel mitmete suurte operatsioonide järjekorrad, nagu suurte liigeste endoproteesimine, kurgu-nina-kõrvaoperatsioonid ja hooldusravi. „Kindlasti aitaks ravijärjekordade pikkust ühtlustada elanike soovitud üle-eestiline digiregistratuur“ ütles Ross.

Võrreldes 2011. aastaga on märgatavalt kasvanud nende inimeste hulk, kes on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostes saanud apteegist valida soodsaima hinnaga ravimi.

„Kulutused ravimitele moodustavad suure osa patsientide omaosalusest. Viimastel aastatel oleme vastu võtnud mitmeid otsuseid, et omaosalust langetada,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „2009. aastaga võrreldes on täna ravimid keskmiselt üheksa protsenti soodsamad ja inimeste omaosalus on ravimite ostmisel langenud tervelt 22 protsenti,“ lisas sotsiaalminister.

Lisaks retseptiravimite korraldusele paluti elanikel hinnata ka seda, kuidas nad jäi rahule viimasel korral digiretseptiga ravimi väljaostmisel digiretsepti kasutamisega ja rahulolevaid inimesi oli uuringu kohaselt 85 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, Eestis pakutavale arstiabile ning rahulolust tervishoiukorralduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic mullu 15. novembrist 9. detsembrini suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.