Riigikogu kultuurikomisjon kavandab riigieksamite reformi

Riigikogu kultuurikomisjon kavandab riigieksamite reformi, kuna komisjoni hinnangul ei täida praegune riigieksamite süsteem enam oma eesmärki ja vajab muutmist, kirjutab Postimees.

Komisjoni hinnangul tuleks muuta kogu gümnaasiumi lõpetamise korda, ja töös olev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab selleks võimaluse.

Kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi sõnul on riigieksamid toonud aja jooksul kaasa väga vale suhtumise, mis teeb pigem halba kui head.

"Olen veendunud, et praegu kehtiv süsteem vajab põhjalikku inventuuri, sest riigieksamite puhul on aja jooksul meelest läinud nende algne eesmärk ning riigieksamitest on saanud asi iseeneses. 1996. aastal, kui riigieksamid kehtestati, tehti seda eesmärgiga saada teada õpilaste teadmiste ja oskuste tase ning riigieksamid ei tohtinud mõjutada gümnaasiumi lõpetamist. Praegu aga käib koolides tuupimine riigieksamite nimel," lausus Klaas.

Klaas selgitas, et vaja on uuesti läbi rääkida ja kokku leppida, kas riigieksameid on ikka üldse vaja teha, ja kui, siis mis on nende ülesanne. "Üks keskne teema on, millist rolli tohivad riigieksamid mängida gümnaasiumi lõpetamisel ja kuivõrd võivad kõrgkoolid kasutada nende tulemusi kõrgkooli vastu võtmisel," selgitas ta.

Samasuguseid kõhklusi nagu väljendas Klaas, on riigieksamite osas avaldanud ka õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja õpilased ise. Juba eelmise aasta keskel tegid Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Lastevanemate Liit ettepaneku vähendada lõpueksamite rolli ülikooli pääsemisel ja avaldasid soovi laiemat arutelu eksamisüsteemi üle.

Liidud on seisukohal, et keskkooli lõpueksamid ja kõrgkooli sisseastumiseksamid peaksid olema lahus, sest need kooliastmed pole omavahel võrreldavad.

Tõsisemalt tõstatus teema mõne kuu eest, kui õpetajad avaldasid muret, et 2014. aastast kohustuslikul matemaatika riigieksamil ei pruugi abituriendid ületada gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikku 50 protsendi lävendit. Kohustuslik matemaatikaeksam jaotub kaheks: reaalsuuna õpilastele laia ja teistele niinimetatud kitsa matemaatika riigieksam. Tartu Ülikooli hinnangul on aga üks ja ühine matemaatikaeksam sisseastumise seisukohalt parem.

Riigikogu kultuurikomisjonis on olnud kõne all ka riigieksamite lävend, koolieksami sisu ja kooli roll selle määratlemisel. Arutelud on kaldunud sinnapoole, et koolidel peab olema suurem otsustusvabadus koolieksami sisu üle.

Riigieksamid kehtestati ja nende tulemusi hakati ülikoolides sisseastumisel arvestama, kuna sooviti vähendada üliõpilaskandidaatide koormust ja kaotada topelteksamid.