Aprillist vähenevad võimalused vältida ajateenistusse minekut

Kui praegu on Eestis kutsealustel ette nähtud 17 põhjust, mille alusel ajateenistusest vabastamist või ajapikendust taotleda, siis tulevikus hakkab riik neid võimalusi koomale tõmbama ning esimesed sellised muudatused rakenduvad juba sel kevadel, kirjutab Postimees.

Kaitseressursside ameti (KRA) peadirektori Kairi Rikko sõnul ei saa 1. aprillist rakenduva uue kaitseväeteenistuse seadusega hariduse omandamine enam lõputult olla ajateenistuse edasilükkamise põhjus. «Elukestev õpe on muidugi tore – lõpetan ühe kooli, siis lähen teise, siis kolmandasse–, aga nüüd hakkavad need pikendusõigused kehtima kuni 1. juulini sellel aastal, mil noormees saab 23-aastaseks,» kirjeldas Rikko Postimehele.

See tärmin on seatud arvestusega, et 19- või 20-aastaselt gümnaasiumi lõpetanud noormees saaks soovi korral omandada bakalaureusekraadi. «Kui tema planeeritud õpe kestab kauem, siis tal on valik astuda ajateenistusse enne õpinguid,» pakkus Rikko.

Ühtlasi ei ole pärast 1. aprilli liikluskuriteo eest karistada saamine enam alus ajateenistusest vabastamiseks ja reservi arvamiseks, nagu see oli seni. Rikko sõnul ei sega liikluskuriteo sooritamine noormeeste ajateenistuskohustuse täitmist. Ilmselt toob see kaasa ajateenistusse minejate arvu kasvu. «Loodame, et tekib efekt – mitte küll tuhandetes, aga sadades saab ajateenijate arv tulevikus kindlasti suurem olema,» ennustas KRA juht.

Ajateenistuseks sobilike noormeeste arv kasvab tõenäoliselt ka seetõttu, et tänavu 1. aprillist järgivad KRA arstlikud komisjonid uut tervisenõuete määrust, kirjutab Postimees.

«Selle mõte on minna funktsioonipõhiseks. Noorel võib ju näiteks olla, et väiksena kukkus kivi varba peale, aga me seome nüüd jäseme liikuvuse ja funktsiooni diagnoosist lahti ja hakkame vaatama, kas see ammu toimunud trauma ka tegelikult takistab või kahjustab,» selgitas Rikko. «Kui tal tegelikult jalg liigub, ta teeb sporti ja käib tööl, siis järelikult võib eeldada, et ta saab ka ajateenistuses hakkama.»

Plaanitavad muudatused tingib see, et väheneva rahvaarvu ja suure väljarände tingimustes ei pruugi tulevikus üksuste mehitamiseks jaguda piisavalt terveid ajateenijaid. Järgmised 15 aastat püsivad noormeeste aastakäigud 5000–6000 mehe tasemel.

Arutelu all on veel kaks muudatust. KRA soov on, et tulevikus võiks arstlike komisjonide arstidel olla ligipääs e-tervise süsteemi andmetele. Nii näeks komisjon kohe noormehe haiguslugu ja ajapikenduse saamise korral näeks noormehe perearst, milline häda patsiendil tuvastati ja millist ravi tuleks talle määrata.

Veel tahab KRA, et akte saaks kutsealustele hakata saatma eesti.ee keskkonna kaudu ja nende saatmine loetaks akti kättetoimetamiseks. See lõpetaks probleemid valede aadresside ja tähitud kirjade eest puiklemisega.