Tartu arst siirdas esmakordselt Eestis kopsuarteri klapi

Tartu ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku südamekirurg Toomas Hermlin siirdas 6. märtsil kahele lapsele kopsuarteri klapi, tegemist oli esimese taolise operatsiooniga Eestis, kirjutab Tartu Postimees.

Hermlin tegi keeruka protseduuri, liikudes balloonkateetriga mööda patsiendi reieveeni südamesse ja südamest edasi kopsuarterisse ning paigaldades sinna uue klapi. Protseduurid leidsid Eestis aset esimest korda. Operatsioone jälgis ka Kopenhaageni ülikooli haigla arst Lars Søndergaard, kes jäi nähtuga rahule.

Toomas Hermlini opereeritavad patsiendid, kellest üks on 15-aastane noormees ja teine 11-aastane poiss, on mõlemad väikelapsena lõikuslaual juba olnud. Esimest last opereeriti Berliinis kolmeaastasena, teist Tartus veelgi nooremana ning koguni kaks korda. Poiste kaasasündinud südamerikked on olnud keerulist laadi. Üks, mis mõlema poisi südameriket iseloomustab, on kopsuarteri ahenemine ja klapi puudumine.

Poiste varasemad operatsioonid olid rasked kehavälise vereringega lõikused, kus südametegevus tuli töö põhietapil seisata. Mõlemale lapsele paigaldati juba siis südamesse homograft ehk doonorilt pärit soon koos klapiga, mis õmmeldi parema vatsakese ja kopsuarteri vahele.

Seni said lapsed hästi hakkama. Poiste koormustaluvus oleks aga siiski võinud parem olla ning selge oli ka see, et kordusoperatsiooniga ei oleks tohtinud hiljaks jääda.

"Nende laste vere liikumine paremast vatsakesest kopsuarterisse oli takistatud ning ka siiratud klapp töötas puudulikult," kirjeldas oma patsientide seisundit Toomas Hermlin. "Ligi 50 protsenti kopsuarterisse suunatud verest valgus neil tagasi."

6. märtsil ette võetud implanteerimisprotseduur tehti reieveeni kaudu. Sealt tuli liikuda edasi alumisse õõnesveeni, sealt südame paremasse kotta ja siis vatsakesse. Alles seejärel oli võimalik pääseda kopsuarterisse.

Sellised kehasisesed operatsioonid tehakse täisdigitaalse angiograafi kaasabil, see töötab röntgenikiirte kontrolli all ning sellega diagnoositakse ja ravitakse paljusid veresoonkonna haigusi. Operatsioonisaalis jälgib meeskond kujutist 56-tollisel ekraanil. Veresooned ja südamekambrid saavad protseduuri otsustavail hetkedel nähtavaks röntgenikiirgusele läbimatu joodi sisaldava kontrastaine süstimisega südameõõntesse.

Toomas Hermlin selgitas, et protseduuri algul paigaldatakse kopsuarteri harusse spetsiaalne traat, see on kui raudteerööbas, mida mööda temal kui kirurgil tuleb oma instrumentidega sõita. Seda traati mööda viiakse kohale ka pika hülsiga kaetud balloonkateeter, mille peale on monteeritud implanteeritav klapp.

Mõni hetk on operatsioonil alati kriitilise tähtsusega. Need on umbes kümme sekundit, mil kateetri otsas olev balloon täidetakse lahjendatud kontrastaine seguga ning kuni 10-atmosfäärilise surve all surutakse balloonile asetatud metallvõrk koos klapiga paigale. Sel ajal kopsuarter verd ei saa ja patsiendi vererõhk kukub nii madalale, et ärkvel inimesele tähendaks see teadvusekaotust.

"Aga kui klapp on paigas, siis tühjendatakse balloon kiiresti ja vereringe taastub," rääkis Hermlin.

Protseduur kestis mõlemal juhul poolteist tundi, lisaks ettevalmistustöö ja patsiendi üldnarkoosi viimine. Röntgenitoru töötamise aeg oli ühe patsiendi puhul 18 ja teisel 20 minutit.

Toomas Hermlin on aastaid tegelnud laste kaasasündinud südameriketega ja otsinud võimalusi nende patsientide raviks vähema operatsioonitraumaga.

Teema teeb keerulisemaks Eesti väiksus, mistõttu ainult strukturaalsete südameriketega tegelevaid spetsialiste Eestis pole. Ka napib siin keeruka anatoomiaga patsiente. Ning protseduuri hind on eriliste instrumentide ja väga erilise siiratava materjali tõttu kallis – umbes 30 000 eurot.

Kaks opereeritud poissi pääsesid haiglast koju juba järgmisel päeval.