Eestis kasvab laste vaktsineerimisest keeldumiste arv

Eestis on viimase viie aasta jooksul järjest vähenenud vaktsineerimistega hõlmatus, eelmisel aastal kasvas vaktsineerimistest keeldumiste arv 0,3 protsendi võrra.

Tervsieameti andmetel vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga kaheaastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil saavutamata üheksa haiguse puhul.

Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu vastu moodustas 94,6 protsenti, B-viirushepatiidi puhul 94,7 protsenti ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,6 protsenti.

Kaheaastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2012. aastal vaktsineeriti 97,9 protsenti lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Nagu varasemalt jätkusid ka 2012. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, kuid võrreldes 2011. aastaga suurenes 2012.a hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu.

Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega 2-aastastel lastel moodustas 85,5 protsenti ja teise korduvvaktsineerimisega seitsmeaastastel 80 protsenti. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel noorukitel moodustas 80 protsenti.

Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu püsis 13-14-aastaste hulgas eelneva aastaga võrreldes samal tasemel - 91,7 protsenti.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi kümne nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp B.