Vabatahtlike pritsimeeste arv on viimasel ajal hoogsalt kasvanud

Viimastel aastatel on hoogsalt kasvanud vabatahtlike pritsimeeste arv, kellel päästeamet näeb turvalise ühiskonna kujundamisel suurt rolli.

Päästeameti uue peadirektori Kuno Tammearu sõnul alustas päästeamet vabatahtlike tegevuse toetamise ja propageerimisega juba palju varem, kui käivitus mullu kevadel päästekomandode reform. "Kui möödunud aasta alguses oli vabatahtlike veidi alla tuhande, siis praegu juba üle 1200 ligi 100 komandos, samas aastatel 2007-2008 oli vabatahtlike vaid pooletuhande ringis. Seega võib öelda, et vabatahtlike arv on pidevalt tõusnud," ütles Tammearu usutluses BNS-ile.

Tema sõnul on riik suurendanud olulislelt ka vabatahtlike rahastamist. Kui mullu oli selleks päästeametil ette nähtud 406 000 eurot, siis tänavu juba ligi 870 000 ning päästeameti soov on, et raha tuleks edaspidi veelgi juude. "Soovime, et vabatahtlike arvukus igas komandos suureneks veelgi, et nad saavutaksid ka elupääste võimekuse, mis tähendab, et korraga on väljakutsele valmis reageerima vähemalt kolm inimest," ütles Tammearu.

Lisaks rahastamisele saab riik Tammearu kinnitusel vabatahtlike tegevuse hoogustamiseks palju ära teha, näiteks õigusruumi kujundamisega, mis Eestis on juba päris hea, samuti maine kujundamisega, tehnika ja varustatuse andmisega, koolitustega ja nii edasi.

"Riik peab looma hea keskkonna vabatahtlike tegevuseks, näiteks suurendama motivatsiooni läbi selle, et vähendada pürokraatiat, samuti looma tunnustamissüsteem. Ideaalis võiks turvalisuse vallas vabatahtlikuna tegutsemine muutuda ühiskonnas trendikaks - et vabatahtlik päästetegevus muutuks sotsiaalselt inimesi siduvaks, et komandost saaks koht, kus kohtuvad näiteks suurettevõtja ja luksepp, vallavanem ja kirikuõpetaja, kes võibolla muidu ühise laua taha ei satuks," arutles Tammearu.

Tema sõnul on oluline, et päästjad kaasaksid ka oma lähedased, et ohutustegevusega oleks haaratud ka näiteks ämmad ja äiad, samuti lapsed. "Sest ega kõik ei pea tingimata voolik käes ringi jooksma, keegi võiks keeta ka suppi, organiseerida külaelu tasandil üritusi ja nii edasi," selgitas päästeamti uus juht.

Tema hinnangul on tähtis ka see, et riigi rahalise panustamise kõrval tekiks ka erasektoril tahe vabatahtlikke toetada ja seda mitte pelgalt raha läbi, vaid et näiteks firmad leiaksid võimaluse anda oma töötajale vaba aega tegeleda päästevaldkonnaga, anda pritsimeestele kasutada ruume, aidata teha raamatupidamist ning abistata toetusprogrammide tarvis projektide koostamisel.