Päästjad pidid kulupõlengute tõttu välja sõitma 17 korda

Päästjad pidid neljapäeval Eesti eri paigus sõitma kulupõlengute tõttu välja 17 korda, inimvigastusi tuleõnnetused kaasa ei toonud.

Häirekeskus sai neljapäeval kokku 51 päästekutset, neist 30 olid seotud tulekahjudega ning nendest omakorda 17 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Maastikupõlengute arvu kiirest kasvust tulenevalt määras päästeameti peadirektor oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai, mis seab piirangud looduses lahtise tule tegemisele.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatsid1 asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitavad päästjad uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.