Suured lihatööstused kahtlevad lihasisalduse märgise kasutuselevõtus

Suuremad lihatööstused pole otsusele jõudnud, kas põllumajandusministeeriumi välja töötatud uus lihasisaldust näitava märgise kasutusele võtmine tasub ennast ära, kirjutab ajaleht Postimees kolmapäeval.

 Lihasisalduse märgi kasutamise eelduseks on vaid kaks kriteeriumit: toote lihasisaldus on vähemalt 60 protsenti ja toode ei sisalda lihamassi, selgitas põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe ajalehele.

"Arutelude käigus kaaluti ka näiteks lõhna- ja maitsetugevdajate ning rasvasisalduse reguleerimist, kuid nendest kriteeriumitest otsustati loobuda, sest puuduvad teaduslikult tõendatud seisukohad lõhna- ja maitsetugevdajate keelustamiseks ning nende kasutamine on lubatud õigusaktides kehtestatud piirides," ütles Mäe.

Lõhna- ja maitsetugevdajate väljajätmiseks oli veel teinegi põhjus: kui keelata üks, on sageli seda võimalik vähemalt osaliselt asendada teisega. "Selline keelustamise võidujooks oleks keeruline, lisaks areneb see valdkond väga kiiresti, seepärast valisime lihtsa ja konkreetse lähenemise," ütles Mäe.

Talleggi turundusjuhi Triin Kõrgmaa sõnul ei plaani ettevõte praegu uut märki kasutusele võtta ning ettevõtte arvates annavad praegused märgistused tarbijale toote kohta piisavalt infot. "Hetkel ei ole plaanis uut märki Talleggi toodete puhul rakendada kuna pakendite muutmine on äärmiselt kulukas," ütles Kõrgmaa ajalehele.

Rakvere kaubamärgi all müüdavatest vorstitoodetest saaks uut märgistust kasutada kolmandikul, kuid ka Rakvere Lihatööstuse kommunikatsioonijuht Liis Põld sõnas, et Rakvere lihatööstus ei plaani esialgu uut märgistust kasutama hakata, kuna pakendite muutmine on kulukas. Teise põhjusena tõi Põld välja, et tarbijal on juba praegu olemas piisavalt täpne info selle kohta, kui palju liha ja muidu komponente vorstitoode sisaldab.

"Lisaks oleme oma vorstitoodete pakenditele juba aastaid vabatahtlikult lisaks märkinud lihasisalduse, mis on 70 protsenti ja kõrgem," ütles Põld. "Lihasisaldus ei ole ainus kriteerium, mis määrab lihatoote kvaliteedi. Oluline on mõista, et lihamassi näol ei ole tegemist ebakvaliteetse toorainega."

Kaubamärkide Maks ja Moorits, Wõro ja Vastse-Kuuste all oma tooteid müüva Atria lihatööstuse turundusjuhi Mirjam Endla sõnul on teema veel liiga värske ning ei ole otsustatud, kas uut märgistust hakatakse kasutama või mitte.

Ka Saaremaa Lihatööstus ei ole kindlat seisukohta võtnud ning märgistuse kasutamist veel arutatakse, kuid peatehnoloogi Malle Mägi sõnul saaks valdaval osal nende toodetud keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel uut märgistust kasutada.

Väiksematest lihatööstustest kavatseb Otepää Lihatööstus Edgar märgistuse kasutusele võtta. Lihatööstuse juhataja Maie Niit ütles, et Otepää Lihatööstus Edgar ei kasuta üheski tootes lihamassi ning uut märgistust saaksid kanda kuni 45 toodet ehk ligi 75 protsenti kõikidest toodetest.

Ka Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusjuhi Simmo Kruustüki sõnul kavatseb ettevõte uue märgistuse kõikidele oma vorstitoodetele lisada, kuid eelnevalt kasutatakse ära praeguse disainiga pakkematerjalid. "Nõo Lihatööstus on Eestis üks väheseid, mis ei kasuta kondilihamassi. Oleme seisukohal, et tegemist ei ole täisväärtusliku lihaga, vaid selle asendajaga ning kondilihamassi ei tohi arvestada liha hulka," ütles Kruustük.