Surmade arv on kasvanud rahvastiku vananemise tõttu

Mullu kasvas surmade arv Eestis 1,7 protsendi võrra, surmade arvu kasv on tingitud elanikkonna vananemisest, teatas tervise arengu instituut (TAI).

Möödunud aastal suri Eestis 15 472 inimest ehk 1,7 protsenti rohkem rohkem kui aasta varem, selgub instituudi surma põhjuste registri andmetest. Suurim juurdekasv ehk 271 on toimunud vanusrühmas 80 aastat ja enam, samuti tõusis surmade arv 18 võrra alla viieaastaste vanusrühmas. "Seega on peatunud viimastele aastatele iseloomulik surmade kahanemise trend," sõnas instituudi pressiesindaja.

„Imikusuremuse kordaja 1000 elusünni kohta oli 3,5, mis on sarnane 2009. aasta omaga, mil see oli 3,6. Suremuse kordajad eakate seas ei ole oluliselt muutunud, pigem oli surmade arvu muutus tingitud eakate arvu kasvust ehk rahvastiku vananemisest,“ ütles registri juhataja Gleb Denissov.

Üle poole kõigist surmadest ehk kokku 8349 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Nende haiguste tõttu suri mullu 3500 meest ja 4849 naist. Surma põhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3650 inimest, nende hulgas 1969 meest ja 1681 naist, ning traumad ja mürgistused, mille tõttu suri mullu 1168 inimest, nende hulgas 911 meest ja 257 naist.

Võrreldes 2011. aastaga kasvas mullu vereringeelundite haigustest, pahaloomulistest kasvajatest ja kopsupõletikust tingitud surmade arv, mida oli vastavalt 186, 26 ja 33. Pressiesindaja märkis, et need haigused on iseloomulikud eakatele inimestele ning muutus on tingitud rahvastiku vananemisest.

Õnnetusjuhtumitest kasvas kõige rohkem ehk 270 juhtumilt 342 juhtumini juhusliku mürgistuste arv. Enesetappude arv tõusis 218-lt 237-ni ja surnuks külmunute arv 65-lt 76-ni. Muudest traumadest tingitud surmasid oli vähem kui aasta varem.

Enne 65. eluaastat suri 3838 inimest - 2784 meest ja 1054 naist. Seega oli rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi iga neljas toimunud surmajuhtum enneaegne.

Enneaegsetest surmadest 1056 ehk 27,5 protsenti olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1020 ja 888 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused.