Kümnendi jooksul on Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid, kusjuures võrreldes eelmise,2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus, samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Statistikaameti andmetel ei ole suurimate vähemusrahvuste koosseis võrreldes 2000. aasta loendusega muutunud - endiselt on suurimaks vähemusrahvuseks venelased 25,2 protsendiga kogurahvastikust ja neile järgnevad ukrainlased 1,8, valgevenelased ühe ning soomlased 0,6 protsendiga. Küll aga on kahe loenduse vahelise ajaga vähenenud kõigi suuremate rahvusrühmade esindajate arvukus Eestis.

Kümme viimast aastat, mil Eesti on olnud Euroopa Liidu liige, on uue tendentsina kaasa toonud Lääne-Euroopa, aga ka Ameerika Ühendriikide, India ja Lähis-Ida päritolu rahvusrühmade esindajate arvu kasvu, mis näitab, et lisaks riigi rahvuskoosseisu mitmekesistumisele on Eesti muutumas atraktiivseks elamispaigaks meist erineva ning pigem lääneliku ajalooliskultuurilise taustaga inimeste jaoks. Viimase loenduse andmeid praegustega kõrvutades on näha, et enim kasvas inglaste, Ameerika Ühendriikide ameeriklaste, itaallaste, hispaanlaste, prantslaste, rootslaste ja hollandlaste arvukus Eestis. Ent hoolimata arvukuse suurenemisest jääb nende rahvuste osatähtsus riigi üldist rahvuskoosseisu arvestades pigem tagasihoidlikuks ehk alla ühe protsendi kogurahvastikust.

Pärast 2000. aasta rahvaloendust on 11 aastaga Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra. Uutest rahvusrühmadest suurima esindajate arvuga on portugallased 32 isikuga), afrikanderid 18, afroameeriklased 14, tailased 11 ja flaamid 10 inimesega. Ka Eestisse elama asumise põhjused erinevad tänapäeva sisserännanutel siia nõukogude ajal ja varem asunud rahvuste omadest. Eestisse tullakse kõrgkoolidesse õppima, rahvusvaheliste firmade juhid on tihti pärit muudest riikidest, ka on populaarsust kogunud Eestis sportlaskarjääri tegemine.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et alates 1990-ndatest on Eestisse sisse rännatud peamiselt Venemaalt, Soomest ja Ukrainast. Välisrände andmed väikeste rahvuste kohta näitavad aga, et 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel saabus väiksearvulistest rahvustest inimesi Eestisse küllaltki tagasihoidlikult, mõnikümmend inimest aastas, kuid sisseränne hoogustus märkimisväärselt 2005. aastast ja 2010. aastal saabus Eestisse elama 143 ning 2011. aastal lausa 215 väikeste rahvusrühmade esindajat. Praegu on rohkem kui pooled Eestis elavatest väikeste rahvusrühmade esindajatest siia saabunud 1991. aastal või hiljem.

Alla 100 esindajaga rahvusrühmade seas on viis peamist rahvusrühma, kes on Eestisse tulnud alates 1991. aastast järgmised: hindud, taanlased, türklased, beduiinid ja norralased. Populaarseimad saabumise riigid - Venemaa, India, Norra, Taani ja Türgi - sobituvad kokku uusimmigrantide rahvus- ning kodakondsusjaotusega. Et tegemist on siiski väikerahvustega ning vaadeldav ajaperiood on küllaltki pikk, alates 1991. aastast, ei viita tulemused loomulikult sellele, et araabiamaade või aasia kultuur Eestis valitsevaks saamas oleks, kuid trend näitab sisserände olemasolu nendest riikidest.

"Niisiis võib öelda, et lisaks suurtele vähemusrahvusrühmadele, kelle koosseis ei ole viimse poole sajandi jooksul kuigivõrd muutunud, iseloomustab Eestit ka mitmekülgne väikeste rahvusrühmade esindajate kogukond. Eesti on võrreldes eelmise loendusega rikkam 38 uue rahvuse võrra ja inimeste vaba liikumine, kosmopoliitne elustiil ja Eesti tasapisi elavnev majanduselu toob riiki igal aastal elama ka väikese osa kaugematest riikidest pärit inimesi," märkis statistikaamet.