Kohtu ja kohtuniku solvamine muutub kuriteost väärteoks

Pilt on illustratiivne Foto: INNO TÄHISMAAJustiitsministeeriumi poolt kolmapäeval kooskõlastamisele saadetud eelnõu dekriminaliseerib kohtu ja kohtuniku solvamise - kui praegu võib selle eest kriminaalkorras vastutusele võtta, siis peale seadusemuudatust on tegemist väärteoga, kirjutab Postimees.

Kohtu ja kohtuniku laimamise ja solvamise sättele lisatakse ka muud õigusemõistmisel osalevad isikud: rahvakohtunik, uurija, prokurör, kaitsja, advokaat, kannatanu esindaja, ekspert ja tõlk. Tulenevalt teo suhteliselt väikesest ebaõigussisust muudetakse säte väärteoks.

Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et teatud liiki ametitega kaasneb juba olemuslikult konfliktsituatsioone rohkem kui mõne teisega.

«Kuigi kahtlemata on kõik nimetatud isikud ja nende töö väärt austust ja kaitset, on igasuguse laimamise ja solvamise (mille karistamisväärsus sõltub sageli kannatanu subjektiivsest hinnangust) kuriteoks lugemine käsitletav ülekriminaliseerimisena,» leitakse seletuskirjas. «Solvamine on määratlemata õigusmõiste, kuid teo lugemine kuriteoks ei tohiks olla sõltuvuses määratlematust mõistest – see võimaldab liiga laia tõlgendamispraktikat ning kahjustab õiguskindlust.»

Nii solvamine kui laimamine peavad olema seotud konkreetse isiku ametialase tegevusega. Näiteks tsiviilelus kohtuniku solvamise eest eraelulistel põhjustel ja n-ö tavainimese solvamise ja laimamise korral on kaitse tsiviilõiguslik.

Eelnõu on plaanis valitsusele esitada 2013. aasta sügisel. Plaani järgi on jõustamise tähtaeg 2015. aasta 1. jaanuar.

Comments  
  +2
Vahet ei ole, üdini korrumpeerunud Eestis nagunii lihtrahval sõnaigust ei ole, rääkimata kellegi, millegi solvamisest.
  0
...ja koslepi andmine siis profülaktiliseks hoiatamiseks....
  +1
Kui arvestada VÕS prg 7 "Mõistlikkuse põhimõte" toodut, siis mõistlikuks tulb lugeda seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Kahjuks pole ükski seadusekoostaja suutnud kirja panna, millistele kriteeriumitele või tingimustele vastav heas usus tegutsev inimene. Sõtta läinud sõdurid tegutsesid ka heas usus. Kes saab kahelda suure juhi sõnades. Ka praegu on täpselt samamoodi. Mida suur juht ütleb , nii ka peab olema. Ka palgamõrvar võib tegutseda heas usus.
Sellest seadusemuudatusest võib aru saada nii, et kohtudsaalis ei või prokuröri või kohtunikku solvata, aga väljaspool kohtumaja anna aga minna; ja mitte kui ametisikut vaid kui kodanikku. Mõnele intrigandile ongi teiste pikalt saatmine, solvamine ja valesüüdistuste esitamine heauskne tegevus.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD