Suhteline vaesus Eesti omavalitsustes erineb ligi seitse korda

Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid kuus protsenti elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40 protsendi, teatas statistikaamet.

Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.

Rohkem on madala vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Lääne ja Saare maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi vaesuse määr allapoole Eesti keskmist ehk 17,6 protsenti. Hiiu, Ida-Viru, Valga ja Võru maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse. Kõige suuremad erisused on Harju ja Tartu maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesuse määraga omavalitsusi. Järva ja Lääne maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal jäi kõrgeima ja madalaima vaesuse määra erinevus alla viie protsendipunkti.

Tallinna linnaosades oli suhtelise vaesuse määr kõrgeim Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas, vastavalt 16,1 ja 16,9 protsenti ning madalaim ehk 6,9 protsenti Pirital. Pealinna teistes linnaosades jäi see 10–14 protsendi piiresse.

Kümme kõige väiksema vaesuse määraga piirkonda asuvad Harju maakonnas, kus suhtelise vaesuse määr jäi alla 9,5 protsendi, aga samas on Harju maakonnas ka kõrgeima vaesuse määraga piirkondade hulka kuuluv Vasalemma vald, kus vaesuse määr on 34,7 protsenti. Ülejäänud väga kõrge vaesuse määraga omavalitsused asuvad piiriäärsetel aladel Ida- ja Lõuna-Eestis, kus vaesuse määr on üle 30 protsendi.

Maailmapank on välja töötanud väikese piirkonna vaesuse hindamise metoodika ja arendanud spetsiaalse tarkvara, mis võimaldab hinnata vaesuse näitajaid, kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid. Maailmapanga 2012.–2013. aasta projekti tulemusena kaardistatakse vaesus sarnase metoodikaga kõigis Euroopa Liidu riikides.

Statistikaamet osales Maailmapanga projektis ja hindas suhtelise vaesuse määra kohaliku omavalitsusüksuse rühmades, kasutades 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja Eesti sotsiaaluuringu 2011. aasta andmeid. Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.