Seadusemuudatused teevad asjaajamise laste ja varaga lihtsamaks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikokku justiitsministeeriumis ette valmistatud perekonnaseaduse muudatused, millega tehtavad tähtsamad parandused muudavad vanematele lihtsamaks lastega ning laste varaga seotud asjaajamise.  

Samuti täpsustavad muudatused ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning isaduse tuvastamist, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul, et hetkel kehtiv kord lapse esindamisel või lapse varaga tehingute tegemisel vajas ülevaatamist, kuna praktikas esines mitmeti mõistetavust lapse esindamisel või lapsega seotud tehingutes. "Kuigi vanemad peavad ka edaspidi üldreeglina ühise hooldusõiguse korral last ühiselt esindama, võivad nad muudatuse järel last igapäevaelu asjades siiski ka üksi esindada," selgitas minister.

Samuti leevendab seadusemuudatus piirangut, mis ei luba näiteks vanemal, kes on lapse nimel, kuid oma raha eest aktsiaid ostnud, neid aktsiaturu langedes ilma kohtu nõusolekuta müüa. "Kui vanem näiteks kingib lapsele väärtpaberid, saab ta nendega ka edaspidi  tehinguid teha, tingimusel, et tulu jääb lapsele," kirjeldas minister muudatusi.

Samuti muutub isaduse tuvastamine lihtsamaks. Kehtivas seaduses on sätestatud põhimõte, et lapse isaks on eelduslikult lapse ema seaduslik abikaasa, kuid päriselus on see tekitanud aga korduvalt probleeme. Näiteks saab tuua juhud, kui mees on teadmata kadunuks jäänud juba aastaid või muul põhjusel abielu faktiliselt lõppenud, aga ei ole veel jõutud abielu ära lahutada. Nii mainitud juhtudel kui olukorras, kus lapse emaga seaduslikus abielus olev mees ei ole last eostanud, kuid keeldub põlvnemise välistamiseks avaldust tegemast, on vaja esmalt abikaasa isadus vaidlustada, et lapse eostanud mehel oleks võimalik isadus omaks võtta. "Selline korraldus ei ole aga ilmselgelt mõistlik, mistõttu pakume välja muudatuse, mille kohaselt tulevikus ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks oma isaduse omaks võtta. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes – kui kaks inimest kinnitavad, et on lapse vanemad, on võimalik ema ja isa nende endi ütluste kohaselt sünnitunnistusele ka kanda," selgitas Pevkur.

Edaspidi muutub selgemaks, kes ja millises järjekorras on kohustatud last ja muid ülalpidamist saama õigustatud inimesi ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist maksma kohustatud isik ei suuda või ei saa oma kohustust täita. Eelnõuga täpsustatakse võimalust panna alaealise lapse ülalpidamise kohustus näiteks võlglase lähisugulastele. Seda on eelkõige vaja olukorras, kus on tegemist on järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega. 

Edaspidi ei sõltu abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul perekonna eluaseme kaitse sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasadele jääb lahusvara osas siiski võimalus teisiti kokku leppida, samuti ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi.

Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel ning vältida olukordi, kus valla- või linnavalitsus peab üksnes rahvastikuregistri kande tõttu olema eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega side täielikult puudub. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel formaalse registrikande kõrval lähtuda elulisest asjaoludest ehk näiteks sellest, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased.

Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi.

Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti. Uus eelnõu pakub üleskerkinud probleemidele lahenduse. Sõnastuse selgemaks muutmise kõrval puudutavad peamised muudatused eelkõige abikaasade omavahelisi suhteid, vanema suhteid lapsega ning eestkostet.