Riigikogulane vastab Võru linnajuhtide palkade kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Riigikogulaste tänastest vastustest saame teada, kuidas Kagu-Eesti toompealased suhtuvad Võru linnajuhtide otsusesse endal selle aasta 1. aprillist kolmandiku võrra palka tõsta.

Kui Randpere, Mälberg ja Klaas jäävad oma erakonnakaaslaste algatuse kommenteerimisel elegantselt diskreetseks, põhjendades seda tagamaade mittetundmisega, siis keskerakondlased end tagasi ei hoia. Terava keelega Heimar Lenk nimetab seda suurusehullustuseks ja haiglaslikuks saamahimuks ning talle näib, et Võru linnajuhid sooritasid oma enneolematu palgahüppega suisa maailmarekordi. Põlva ekslinnapea Tarmo Tammele tundub see otsus aga täieliku küünilisusena ning ta toob oma vastuses välja drastilised erinevused Võru ja Põlva linnajuhtimises, millest üks huvitavamaid on see, et Põlvas pole ühtegi abilinnapead.

Kriitilised on ka sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ja üllatuslikult isegi Võru ekslinnapea, IRL-lane Ülo Tulik, kes leiab, et õigustatud oleks olnud vaid kümneprotsendiline tõus. Ester Tuiksoo on seekord hämmastaval kombel päri reformierakondlastega.

Küsimus: Võru linnavolikogu võttis vastu otsuse, et selle aasta 1. aprillist tõuseb linnapea ja abilinnapeade töötasu ligikaudu 30 protsenti. Kas peate sedavõrd suurt töötasu tõusu õigustatuks, miks? Kui ei, siis kas ja kui suur tõus oleks olnud õigustatud?

Valdo Randpere (Reformierakond): Ma ei ole selle otsuse ega selleni jõudmise tagamaadega piisavalt kursis. Seepärast ei saa ma seda ka kommenteerida.

Põhjuseid võib olla erinevaid – näiteks sisemiste ressursside parem kasutamine, töö efektiviseerimine, olukord tööturul jne … Nagu öeldud, ma ei tea, millised on antud otsuse tagamaad ja seepärast pigem hoiduks ennatlikest kommentaaridest.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen töötanud 17 aastat omavalitsuse juhina ja kordagi ei ole minu kui juhi palk suurenenud suurema protsendiga kui ülejäänud töötajatel allasutustes. Kui oli võimalik palka tõsta, siis tõstsime kõigile võrdse protsendiga, ning kui tuli masu ajal kärpida, siis kõige rohkem vähenes minu kui tollase Põlva linnapea palk ja seda ligi viiendiku võrra. Teiste töötajate palk vähenes keskeltläbi viie protsendi võrra. Tahan öelda, et ei saa juhtida omavalitsust, kui juht ei näe tervikpilti kogu tema haldusalast.

Mis puutub Võru linnapea palgatõusu olukorras, kus linn on ennast lõhki laenanud ja linnal puudub projektide kaasfinantseerimisvõime, tundub see täieliku küünilisusena. Rääkimata sellest, millised on lasteaiakasvatajate või linna huvikoolide õpetajate palgad. Põhjendus, et palgatõusuks leiti raha ühe vabanenud abilinnapea koha arvelt, ei ole veenev. Põlva linnas ei ole tööl ühtegi abilinnapead ja linna juhtimisega on seni hästi hakkama saadud.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Palk, eriti kellegi teise oma, on teema, mis kütab alati kirgi. Linna- või vallavalitsuse liikmete palkade üle otsustamine on konkreetse linna- või vallavolikogu pädevuses. Kuna ma ei ole Võru linnavolikogu otsuse tagamaade ja detailidega kursis, siis ei saa ma seda teemat pikalt kommenteerida.
Tahan loota, et oma otsust tehes arvestasid volinikud kõigi aspektidega, kaasa arvatud linna rahaliste võimaluste, inimeste reaalse tööpanuse- ja oskustega, aga ka avaliku õiglustundega.

Heimar Lenk (Keskerakond): Selline palgatõus ehk terve kolmandiku võrra korraga on vist ka rahvusvahelises mastaabis ennekuulmatu. Võrumaa Teataja peaks
uurima, kas Võru linn tegi sellega maailmarekordi. Mulle tundub küll, et rekord sündis. Sellise reha otsa ei astuta isegi Aafrikas mitte. Kuid praeguse linnavalitsuse koosseisu puhul ma isegi ei imesta, et nii rumal otsus sündida sai. See näitab, et kainet mõistust pole, poliitilist taipu samuti mitte. On vaid suurusehullustus ja haiglasevõitu saamahimu. Mina linnapeana oleksin Võrus püüdnud hoopis linnabusside piletitariife alandada ja vanarahvale tasuta sõidu taastada. Samuti majade soojaarveid vähendada.

Rein Randver (SDE): Võru linnavolikogu otsustab kohaliku elu küsimusi. Loodan, et enne otsustamist on teema väga põhjalikult läbi arutatud ja seda ka inimestele selgitatud.
Kogu linna valitsemisele annab hinnangu kohalik rahvas 2013. aasta valimistel.

Inara Luigas (Keskerakond): Taolist suurt palgatõusu ei pea ma õigustatuks. Olen aru saanud, et seda põhjendatakse palgafondi olemasoluga, kuna härra Mäesalu siirdus tööle väljapoole linnavalitsust. Aga isegi kui palgafond jagatakse käesoleval aastal ringi ja midagi suuremat eelarves ei muudeta, tekib ikkagi vajadus see summa järgmise aasta eelarvesse taas sisse kirjutada. Seega loodi selle otsusega kohustus see rida ka järgnevatel aastatel finantsiliselt suurena hoida.

Võru linn tuleks toime palju väiksema haldus- ja valitsemisaparaadiga ning ka palgafondiga. Paljuski peaksid linnakodanikud sellele asjale ise tähelepanu osutama. Võiks minna näiteks tänavale meelt avaldama. Loosungite tekstid näitaks selgelt, kas otsust toetatakse või mitte. Aga kui selles suhtes tuleb linnakodanikelt heakskiit, siis olen mina vait.

Urmas Klaas (Reformierakond): Loodan, et Võru linnavolikogu tegi oma otsuse arvestades Võru linna rahanduslikku seisu ja võimalusi, samuti linnajuhtide tööpanust.

Kalvi Kõva (SDE): Võru linnajuhtide 30protsendiline palgatõus käesolevast aastast jääb mulle selgusetuks. Seda enam, et ka eilne linnajuhtide palk ei olnud teiste meeride palkadega võrreldes väikesevõitu. 2500 eurot saava Võru linna juhi töö teeb naaberlinnas Valgas linnapea ära 1943 euroga.

Loomulikult on linnajuhtide palga määramine kohaliku volikogu pädevus ja tänased palgad nende otsus. Kuid minu arvates oleks võinud juhul, kui teiste linnakassast töötasu saavate inimeste palk ei tõuse või tõuseb mõned protsendid, jääda ka juhtide palgamuutus samadesse piiridesse.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Väga raske on kommenteerida seda otsust, teadmata üksikasju. Seda teavad eelkõige Võru linnavolikogu liikmed ja linnajuhid, kuidas nende selle aasta eelarve võimaldab lahendada erinevaid finantsküsimusi. Iseenesest – hästitasustatud töötajad on ju rohkem motiveeritud ja linnajuhtide puhul peaks siis Võru linnakodanikud olema rohkem rahul linna juhtimisega.

Teiste inimeste raha ei ole ma kunagi tahtnud lugeda ja seda ei pea ma kellegi puhul viisakaks. Antud juhul on võimalik seda olukorda muuta eelkõige Võru linnavolikogu liikmetel.

Ülo Tulik (IRL): Olen püüdnud volikogu sellisest otsusest aru saada ja otsinud selle positiivseid külgi, aga kahjuks pean ütlema, et ei ole neid leidnud. Kui oli kaalule pandud koalitsiooni püsimajäämine, siis võib veel kuidagi otsust mõista, sest igasugune võimuvahetus on üldjuhul kallis ettevõtmine mistahes omavalitsuse jaoks.

Teades ja tundes opositsiooni esindajaid, siis ei saa ka nende praeguseid väljaütlemisi puhta kullana võtta, sest nad ei leidnud isegi aega sellel istungil osalemiseks. Kui neile oleks samasugune ettepanek tehtud, oleks nad arvatavasti sellega nõustunud ning rääkinud praegu hoopis sellest, kui raske ja vastutusrikas amet on linna juhtimine.

Teades töö tasustamise korda linnavalitsuses, arvan, et vahendite olemasolul oleks õigem käitumine olnud see, kui oleks taastatud see kümneprotsendiline tõus juhtidele, millest nad loobusid omal soovil paar aastat tagasi ja ülejäänud osaga oleks tõstetud töötasude edetabelis tagumise otsa töötajate töötasusid.

Kaks aastat tagasi viidi läbi uuring kolme omavalitsuse – Võru linn, Võru vald ja Sõmerpalu vald – ühinemise otstarbekuse kohta ning seal oli uuritud ka kulutusi nende omavalitsuste volikogudele. Nendes uuringutes tuli väga selgelt välja, et Võru linna kulutused volikogu töös hoidmiseks olid kahe teise omavalitsusega võrreldes ebaloomulikult suured. Seetõttu ei pea ma põhjendatuks otsust seda osa veelgi suurendada.


Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.