Meremäest võib asja saada

Meremäest saab siiski asja, kinnitasid justkui ühest suust kõik, kes kandideerivad homme selle Eesti ühe väiksema rahvaarvuga ja kõrvalisema omavalitsuse juhiks.

Meremäe vallas elab 1132 inimest, vallas on üks kool, kaks lasteaeda ja 87 küla. Rahandusministeeriumi kogutud andmetel kasvas kogu Võrumaal inimeste sissetulek möödunud aastal kõige enam Meremäel, tervelt 11 protsenti, vaatamata sellele, et Meremäe vallavanema sissetulek on Võrumaa väikseim, seni 1000 euro ringis kuus. Keskmine sissetulek oli Meremäe vallas möödunud aastal 634 eurot. Tõsi on, et numbreid vaadates võib Meremäe valda pidada mõttetuks kohaks. Ent nagu ütles üks kuulus valimisloosung, õnn ei ole rahas. Erakonna suust kõlas see väljend mõnevõrra totakalt olukorras, kus valdava osa töötajate sissetulekud vähenesid ja inimestel polnud raha, et endale süüa osta. Meremäe puhul võib selline õnneloosung siiski töötada, sest seal elamiseks tuleb isiklikku õnne igal juhul rahale eelistada.

Üks sellistest heas mõttes hulludest, kes Tallinna hea palga pealt Meremäele soovib elama ja töötama tulla, on praegune Ivari Padari nõunik Rein Järvelill. Ta on Meremäelt pärit ja teinud vägagi emotsionaal-se otsuse naasta juurte juurde. Järvelillel on usku, et Meremäe valla saab muuta atraktiivseks piirkonnaks, nii et sealsed elanikud saaksid olla uhked oma kodu üle ja et sinna tahetaks elama minna.

Tuleb tunnistada, et Meremäe mülkast välja tõmbamine ei saa olema lihtne ülesanne ja see seab valla juhtkonnale eriti suure väljakutse. Asja lihtsustab asjaolu, et olukord Meremäel enam suurt hullemaks minna ei saa, kui ta praegu on. Võib-olla on see just Meremäe eelis: kui keegi on ikka väga nurka surutud ja mängus on elu ja surma küsimus, siis võib areng võtta sootuks ootamatu pöörde. Piisab sellest, kui teatud hulk inimesi võtab Meremäe arengu oma südameasjaks ja tõstab ühisel jõul kehval järjel omavalitsuse taas jalule. Pealegi on Meremäel rida eeliseid: lisaks piltilusale loodusele pole vald oma kõri laenudega kinni tõmmanud.