Alkoholitarvitamisest põhjustatud tervise- ja majanduskahju ulatus Eestis 2023. aastal hinnanguliselt 510 miljoni euroni, mis oli ligi kaks korda suurem sama aasta alkoholiaktsiisi laekumisest, selgub Euroopa Rahvatervise Ajakirjas avaldatud uuringust.
Uuringu kohaselt moodustas alkoholiga seotud majanduslik kahju 1,34 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist. Otsesed kulud ulatusid 263,9 miljoni ja kaudsed kulud 246,1 miljoni euroni.
Autorite hinnangul oli alkoholitarvitamine seotud 1932 täiskasvanu surmaga, mis teeb 12,3 protsenti kõigist täiskasvanute surmadest. Alla 64,5-aastaste seas seostati alkoholiga 781 surmajuhtumit, mis moodustas ligi 27 protsenti kõigist selles vanuserühmas registreeritud surmadest.
Uuringu autorite hinnangul vähendaksid nii alkoholi kättesaadavuse piirangud kui ka alkoholiaktsiisi tõus alkoholist tingitud tervisekahjusid ning tooksid ühiskonnale majanduslikku kasu. Analüüsi järgi annaks 15-protsendine aktsiisitõus lisaks väiksematele tervishoiu- ja tootlikkuskuludele hinnanguliselt üle 32 miljoni euro täiendavat maksutulu.
