Menu

VIDEO Raadio Ring FM otse-eetris õpetati vanu Võrumaa Teatajaid taaskasutama

  • Kirjutas Kadi Annom

Raadio Ring FM hommikuprogrammi väljakutsereedel oli külas Võrumaalt pärit käsitööline Sirje Hainas (paremal), kes oma põhitööna koob kõlavöösid, kuid oskab ka ajalehepaberist korve punuda. Vasakul väljakutse vastu võtnud hommikuprogrammi saatejuht Kristjan Veedler ja keskel väljakutse esitanud Võrumaa Teataja peatoimetaja Kadi Annom. FOTO: Aigar Nagel

Raadio Ring FM hommikuprogrammide juurde käib reedeti alati ka väljakutse. Kui Võrumaa Teataja toimetus on väljakutsega varem vaid kõrvalosatäitjana kokku puutunud, siis oli võimalus toimetusel ise hommikuprogrammi saatejuhile Kristjan Veedlerile väljakutse esitada. Hommiku esimeses pooles sai näpud soojaks ajalehepaberist mütsi voltimisega, kuid väljakutse õpetas saatejuhile hoopis muul moel vanu ajalehti taaskasutama.

32. väljakutse

Tegemist oli juba järjekorras 32. väljakutsega ja see õpetas Kristjan Veedleri Võrumaalt pärit käsitöölise valvsa pilgu all vanadest ajalehtedest korvi punuma. „Ma ausalt öeldes ei ole selle peale tulnudki, et korvi võib ka vanadest ajalehtedest punuda. Olen ikka arvanud, et korvi saab teha mingitest okstest või kõrkjatest. Sellele, kes mõtles välja idee, et korvi saab punuda ajalehepaberist, võiks preemia anda,” naljatles Veedler käsitöölise Sirje Hainase stuudiosse kaasa võetud korvinäidist lähemalt uurides.

Pikka juttu ei tehtud ja asuti kohe asja kallale. Töö käigus sai hommikuprogrammi saatejuht järele proovida, kuidas vanadest ajalehtedest kõigepealt parajad ribad rebida ja seejärel need ümarateks torudeks keerutada. „Toru tegemiseks sobib kõige tavalisem sukavarras ja kui ausalt öelda, siis veel kõige paremini saab torusid teha hoopis vana jalgratta kodaraga. Mida peenemad torud teha, seda keerulisem on küll korvi punuda, kuid seda vastupidavam ja tugevam saab tulemus,” kirjeldas Hainas.

Ajalehepaberist korvi punumist alustatakse põhjast. Tavapäraselt lakitakse paber üle, et korv tugevam ja vastupidavam oleks. Fotod: AIGAR NAGEL

Elu Võrumaal

Varstus elava käsitöölise sõnul on ta igati tänulik, et saab teha seda, mis talle meeldib. „Ma saan elada maal ja teha tööd seal – kusjuures tööd, mis mulle meeldib,” on Hainas tänulik. Igapäevaselt ta siiski ajalehtedest korvide punumisega ei tegele, vaid nimetab seda rohkem hobiks. „Igapäevaselt teen ma kõlavöösid. Täidan ühe Eestis asuva Norra tütarettevõtte tellimusi ja teen ka muid tellimustöid. Alguse sai kõik sellest, et väimees uuris, kas kõlavööst ei saa teha näiteks kaamerale rihma. No miks ei saanud?!” selgitab tänaseks nii kaameratele kui ka pillidele rihmu kudunud Hainas.

„Olen lõpetanud Räpina aianduskoolis tekstiilkäsitöö eriala ja kuna oli tarvis lõputööd teha, mida pidi hiljem ka realiseerida saama, siis sealt see alguse saigi,” lisab käsitööline, kelle jaoks ei ole keeruline kududa ka püksirihmu, võtmehoidjaid või muud huvitavat, mida klient parasjagu soovib. Ühe erilise tellimusena toob ta välja rästikumustriga kaheksa sentimeetri laiuse korsetivöö. „Mulle toodi rästiku pilt, kus oli ka palju oranži. Sooviti selle mustriga vööd. Uurisin ja selgus, et tõepoolest – siis kui rästik on alles oma naha maha ajanud ning uue saanud, kumab see natuke veel läbi ja ongi oranžikat tooni,” kirjeldab Hainas hiljuti täidetud tellimust.

Käsitöö rahustab

Hommikuprogrammi saatejuhi jaoks oli vanadest ajalehtedest korvipunumine õpetlikuks väljakutseks. Kristjan Veedleri üheks hobiks on ka mudellennukid ning see andis saatejuhile eelise, sest pisikeste detailide nokitsemisega ja väikeste tööriistade käsitsemisega oli ta ka varem tänu oma hobile kokku puutunud. „Eks igasugune käeline tegevus aitab kaasa selle korvi punumisel. Arvan, et kui nii mõelda, siis esimese asjana teeksin ehk väikse korvi, kuhu on esikus koju tulles hea võtmeid sisse panna,” tunnistab Veedler pärast seda, kui on selgunud, et ajalehest punutud korve saab kasutada nii lillepotiümbristeks, pliiatsitopsideks, garderoobide sisustuseks kui ka paljuks muuks.

Sirje Hainas tõdeb, et ajalehepaberist korvide punumise õppis ta esiti ära omal käel ja alles siis läks koolitusele. „Mina olen üks nendest, kelle puhul teooria eriti ei toimi. Ma tahan ise kohe uued asjad järele proovida ja selle käigus neid tegema õppida. Nii ma siis hakkasingi ise pusima ja hiljem kui koolitusele jõudsin, siis mulle öeldi, et mida sa siia üldse tulid, et sa ju juba oskad,” muigab Hainas, kes täna punub korve pigem hobi korras. „Mõnus rahustav tegevus,” kinnitab ta.

Ka õpipoisi rollis olev Veedler leidis, et nii tema juba kümme aastat harrastatud mudellennukite hobi kui ka igasugune rahulik nokitsemine on hea ja rahustav ning õpetab kannatlikkust.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD