• Varstu vald: Elanike arv 1173. Vallas registreeritud 44 osaühingut ja 81 füüsilisest isikust ettevõtjat. •

Vallavanem Rein Ansip alustab intervjuud üsna tõsisel ilmel. „Ettevõtlus on meie jaoks hell teema. Sellist ettevõtlust, mis inimestele tööd annab, on kohapeal väga vähe,” põhjendab vallavanem murelikku olekut. Umbes 80 vallas registreeritud ettevõtet on märkinud oma põhitegevusalaks põllumajanduse, kus reeglina teistele peale enda ja oma pereliikmete töökohti ei looda. Nii ongi arvestatavaid tööpakkujaid vallas ainult viis: Varstu Piimaühistu, AS Cista tsehh, ASi Kagu-Eesti Turvas tsehh, AP Puit ja OÜ Krabi Grupp. Nendeski on töökohti ainult kümne ringis.

Ka väljaspool oma valda ei ole välja kujunenud ühtegi kindlat suuremat ettevõtet, kus kohalikud elanikud ametis oleksid. Tööl käiakse Rõuges, Võrus, mõned mehed ka Tallinnas. „Peredega äraminekut ei ole olnud, aga noored, kes lähevad õppima, ei tule tagasi. Nii elanikkond aina vananebki,” konstateerib Ansip. „Lühikest aega on käidud siitmaalt tööl ka Prantsusmaal ja Austraalias, kuid põhiliselt siiski Soomes,” lisab arengu-spetsialist Tiina Randjärv. Massilist minekut pole praeguseni ette tulnud.

Tõmbenumbriks metsik puutumatu loodus

Turismitalusid ei ole Varstu mail ühtegi. Krabil kunagi üks oli, aga ka see ei elatanud end ära ja suleti üsna kiiresti. Ainsamaks turismiobjektiks, mida vaatamas käiakse, on Paganamaa. Kuna RMK on selle ala valitseja ja tegu on maastikukaitsealaga, siis ei ole sinna võimalik rajada mitte midagi atraktiivset, mis turiste kohale meelitaks. Randjärve sõnul tahetakse piirkonda vastavalt kaitsekorralduskavale sälitada sellisena, nagu ta on. RMK-l on plaanis lisaks olemasolevatele matkaradadele taastada ainult vaatetorn. Kui vallavalitsus soovis sealset liivaranda inimestele mugavamaks teha, siis seda teha ei lubatud. Nii käivadki Paganamaal need, keda huvitab metsik, puutumatu loodus. Tulu ei teeni sellest aga ei vald ega valla ettevõtjad.

Optimistlikud-realistlikud ettevõtjad

Väga täpset ülevaadet vallavalitsusel selle kohta, kuidas kohalikel ettevõtetel läheb, ei ole. „Eks nad kõik on raskeid aegu üle elanud, aga õnneks siiski pidama jäänud,” lausub Ansip. Pikka aega tegutsenud AP Puit oli sunnitud mööblidetailide vallas tootmist palju kokku tõmbama, kuid on suutnud leida uusi tegevusalasid ja jätkab vaatamata kõigele. Samasugused lood on olnud ka teistega. Ka kümmekond aastat Varstu mail tegutsenud Cistalgi pole kogu aeg hästi läinud.

Randjärve hinnangul käegalöömist näha ei ole. „Meie ettevõtjad on optimistid ja realistid ning püüavad viimseni vastu pidada,” kiidab Ansip oma valla ettevõtjaid ja lisab, et ega kuskil mujal pole kergem otsast alata. Praegu on üldse uue ettevõtlusega alustamine keerulisem kui aastaid tagasi. Enam ei ole saadaval vabu valmis hooneid ega ka tööjõudu.

Randjärve kinnitusel on tööjõuga hetkeseisud sellised, et need, kes tahavad tööd teha ja on võimelised tegema, on enam-vähem mingisuguse rakenduse leidnud. „Krabi Grupil on küll ainult neli töölist, kuid ka temal on probleem, et ei ole selliseid inimesi, kes oleksid võimelised iga päev tööl käima,” lisab Ansip. Kvaliteetne tööjõud ei istu ega oota, et keegi tuleks talle tööd pakkuma, nemad on ise endale töö leidnud.  

Majanduslanguse ajal ei pandud vallas ühtegi firmat kinni. Töökohti küll vähenes, aga mitte väga oluliselt. Töötuse osas ei ole järske muutusi Varstu mail õnneks toimunud. Kui tipphetkel oli töötute arv 70 ringis, siis nüüd on 47. Toimetulekutoetuse taotlejaid on 32.

2009. aastal hakati vallas ettevõtluse alustamise toetust andma, kuid rahaliste vahendite nappuse tõttu suudeti seda maksta vaid ühe eelarveaasta jooksul. Abi said tol korral neli taotlejat: saekaatri ehituseks, ponisõidu teenuse pakkumise arendamiseks, väiketalli ehituseks ratsastamisteenuse pakkumiseks ja rapsikasvatuse alustamiseks. Praegu püüab vallavalitsus ettevõtjat toetada kiiret ja adekvaatset asjaajamist pakkudes, võimalusel arvestada ka ettevõtjate huvidega valla infrastruktuuri väljaehitamisel ning parandamisel. Aasta lõpus autasustatakse edukamaid ettevõtjaid Varstu valla tänukirjadega.

Elukestev õpe tagab töökoha

Lõuna-Eesti maapiirkondadele omaselt on ka Varstus kõige suuremaks tööandjaks vallavalitsus. Kokku on allasutustes loodud 97 ametikohta. Tiina Randjärve sõnul ei tähenda see aga, et nii mitu inimest on neil täiskohaga tööl. Tegelikkuses töötavad paljud ainult osalise koormusega ja nii mõnelgi juhul täidab üks inimene mitme ametniku ülesandeid.

Maapiirkondadele omaselt on ka Varstu vallas kõige rohkem töökohti koolides. Õppeasutusi on vallas kaks: Varstu keskkool ja Krabi põhikool ning selle juurde kuuluv õpilaskodu. Õpilaskodu töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud neile lastele, kes elavad väljaspool Varstu valda. Valdavalt on tegu sotsiaalprobleemsete perede lastega. Õpilaskodus on 58 riigi toetatavat kohta ja selle eest saadakse aastas 2000 eurot. Kuna saadav summa ei kata kõiki õpilaskodu kulusid, tuleb vahe katta sellel kohalikul omavalitsusel, kust laps pärit on. Krabi koolis käib veidi üle 80 lapse, neist omast vallast 30 ringis.

Ansipi sõnul saigi õpilaskodu Krabile rajatud eesmärgiga säilitada piirkonnas kool ja sellega ka elu. Kui Krabil seda kooli ei oleks, siis oleks üsna tühi maa. 39 õpetajat ja kasvatajat, kes seal töötavad, on enam-vähem kõik oma rahvas. Vallavanem peab vajalikuks rõhutada, et kõik Krabi koolis töötavad inimesed on ennast ise töö ajast koolitanud ja praegu ei ole seal ühtegi sellist spetsialisti, kes ei ole erialast täiendkoolitust saanud. Selles koolis tagab töökoha elukestev õpe.
Varstu keskkooli kohal hõljuvad aga kerged murepilved. Kuulda on, et keskkooliosa ootab lähiaastatel ees sulgemine. Praegu on hingekirjas kokku 155 õpilast, neist 10.–12. klassis 75. „Me püüame küll keskkooliosa nii kaua, kui olud vähegi võimaldavad, säilitada, aga kaua me seda suudame, ei oska arvata,” lausub Ansip murelikult.

Eesti vajab riigireformi, mitte haldusreformi

Vaatamata sellele, et ettevõtlusega ei ole Varstu vallas just kõige paremad lood, on finantsseis suhteliselt hea. Varstu vallas on inimese kohta laekuv tulu maakonna suurim. Samas tõdeb Ansip kurvastusega, et eks elu läheb ka neil raskemaks, hinnad tõusevad, kulud suurenevad. Palgad, mida vallavalitsus maksab, on üsna tagasihoidlikud, aga nende tõstmise võimalusi ka ei ole.

Vallavanema nägemist mööda liitumine naabervaldadega kohalikule elule midagi juurde ei anna. „Mõnistes on rahvast vähem kui meil, maad rohkem kui meil, finantsseis ilmselt ka kehvem kui meil ja kui meid Mõnistega liita, saaks kokku 2000 inimest, aga rahvaarv väheneks hoogsalt. Kui meid Rõugega kokku panna, siis saaks meid kokku 4000 ringis, aga siis oleksime veel suurem ääremaa kui praegu,” teeb Ansip kiired arvutused.

Vallavanem on veendunud, et paikkondlikust liitmisest ei tule midagi välja ja territoriaalsel reformil oleks mõte ainult siis, kui tehakse põhimõttelisi muudatusi. Selliste seadustega, nagu on praegu, kaoks ääremaadel igasugune esindatus valitavates struktuurides. „Haldusreform, millest IRL räägib, on mõttetu jutt. Eesti vajab riigireformi, mitte haldusreformi,” võtab Rein Ansip lühidalt kokku kohalike omavalitsuste liitumistemaatika.