Armukelmid petsid eestlastelt välja mitusada tuhat eurot

Möödunud aastal petsid armukelmid Eesti elanikelt välja pea 300 000 eurot. Selleks, et armukelmide ohvriks langemist ennetada, koostas politsei koos Eesti väitlusseltsiga kriitiliste küsimuste loetelu kõigile, kes soovivad end armukelmide eest paremini kaitsta.

Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson märkis, et armukelmid ei võta mitte kellegagi ühendust isiklikust huvist, vaid nad suhtlevad disainitud mudeli järgi. „Uurimused on näidanud, et petturite suhtlustaktikad on peensusteni läbi mõeldud ning nad võivad pettuse toime panemiseks järgida ka täpselt kirja pandud kirjalikke juhiseid. Pettur arvestab, et komplimente tehes on lihtne tähelepanu võita ja suhtlust algatada. Ta mängib suuresti üksildusele, kaastundele, empaatiale selleks, et ohvrilt raha kätte saada. Tema suhtlusstiil on tunnetest nõretav ning ajapikku emotsionaalselt üha laetum. Lõpuks võib asi jõuda lausa ähvardusteni. Raha saades kelm aga kaob või proovib teilt mõne aja möödudes uut summat saada,“ kirjeldas Bärenson.

Ta märkis, et oma isiklikke andmeid ei tohi võõrastele ühelgi juhul jagada, sest neid võidakse kurjasti ära kasutada. Ka ei tohiks teha rahalisi ülekandeid võõrastele, kellega pole kohtutud ja keda päriselt ei tunta. „Küsige kasvõi neutraalset kõrvalpilku mõnelt healt sõbralt enne, kui võhivõõrastele oma säästud kannate või nende abistamiseks laenu võtate. Suur tõenäosus on, et tegu on pettusega ja sõbra selge pilk ja soovitus võib päästa teid suuremast kahjust. Kahlustades, et tegu on kelmiga, lõpetage suhtlus ja teatage sellest politseile,“ soovitas politseijuht.

Eesti väitlusseltsi koostas koos politseiga kriitilised küsimused igaühele, kes soovib end teadlikumalt armukelmide eest kaitsta:

SAMM 1: Kui sulle kirjutab sotsiaalmeedias välismaalane, kes soovib tutvust teha ja teil ei ole ühised tuttavaid, küsi enne vestlusesse asumist endalt:

Mis on tema tegelik motiiv võhivõõrale kirjutada? 

Kust ta just sinu leidis, kui teil ei ole ühiseid tuttavaid ega ela samas riigis? 

SAMM 2: Uus netituttav teatab, et armastab sind ja soovib sinuga kogu oma elu veeta. Küsi endalt:

Miks ta kiirustab sügavate isiklike tunnete avaldamisega?

Miks ta teeb suuri tõotusi, kui te pole kohtunud ja suhtlus on olnud nii lühiajaline?

Kust ta teab tahta just teiega oma elu jagada, kui pole teada teie argieluline klapp?

Kuidas sobib kokku armastuseavaldus ja sellele järgnev kiire rahaline surve?

SAMM 3:  Sotsiaalmeedias sulle armastust avaldanud netituttav teatab, et tal on ootamatu olukorra tõttu vaja palju raha. Küsi endalt:

Miks ta ei suhtle kindlustuse, korrakaitse, krediidiasutuse, tolli või muu ametkonnaga, et probleem mõistlikul moel lahendada?

Mis see temast räägib, kui tal puudub tugivõrgustik ja tuttavad päriselus, kes teda aitaks?

Mida selline olukord tema usaldusväärsuse ja asjalikkuse kohta sulle ütleb?

Kuidas mõjutab see teie suhet, kui otsustad talle raha andmata jätta?

Näited Eestis aset leidnud hiljutistest juhtumitest:

Piia* hakkas Instagramis suhtlema ameeriklase Damtie Kendrick Dallesandroga. Mees väitis, et ta on major Damaskuses. Ta soovis Süüriast ära tulla, kuid ÜRO pidavat kuulda võtma ainult naiste palveid juhul, kui mõni mees sealt lahkuda soovib. Nii oli Piia nõus kõrget majorit aitama. Süüriast lahkumine maksvat 7000 eurot, mille maksmiseks palus mees laenu lubades see vabadusse pääsemisel tagasi maksta. Raha saades rääkis mees, kuidas ta saigi Süüriast tulema, aga Pariisis, vahetult enne Tallinnasse lendu jäi ta auto alla ja vajas raha kalliks haiglaraviks, seda pidevalt järgmise viie kuu vältel. Naine kulutas mehe aitamiseks oma säästud ning võttis lisaks ka kiirlaenu. Politsei alustas kelmusjuhtumi uurimiseks menetlust, kahju on kokku 18 000 eurot.

Siiri* hakkas Tinderis suhtlema austraallasest noormehega, kel nimeks David Jamieson. Mees pidi tulema Kosovost Eestisse, et naisega kohtuda. Ühes kirjavahetuses väitis mees, et lõhkus ära mingi seadeldise ning peab selle enne lahkumist kinni maksma. Mees ütles, et tema pangakonto on suletud, sest ta ei tohi lähetusel olles makseid teha. Nii paluski ta hinnalise seadme lõhkumisega tekkinud kahju naisel oma kontolt tasuda. Naine aitas meest, kuid pidi selle makse tegemiseks võtma laenu. Mõne aja pärast pidi David Eestisse jõudma, kuid teatas siis, et ta peeti segastel asjaoludel Tallinna lennujaamas kinni. See tundus naisele äärmiselt kahtlane jutt, mispeale lõpetas ta suhtluse ja pöördus politseisse. Politsei alustas kelmusjuhtumi uurimiseks menetlust, kahju on kokku 15 000 eurot.

Priit* suhtles veebis naisega, kel nimeks Darya Loginova. Pärast mõneajast vestlust kirjutas naine, et armastab meest ja soovib tulla Eestisse temaga kohtuma. Väidetavasti Venemaal elav naine palus raha, et saaks teha viisa ja katta muud kulud. Ülekannet küsis ta bitcoinides ning juhendas seejuures meest, kuidas seda teha. Kui alguses küsis naine 300 eurot, siis peagi oli tal tarvis riigist lahkumiseks juba üle 5000 euro. Mehel nii suurt summat ei olnud, mispeale küsis naine kogu olemasoleva ning lubas ülejäänu mujalt hankida. Priidult kogu raha kätte saades lõpetas naine mehega suhtluse. Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust, kahju on kokku 2200 eurot.

Armukelmuste statistika 2024:

• Politseile teatati 28 armukelmuse juhtumist
• 19 juhul langes inimene armukelmi ohvriks
• Kahjusummad on vahemikus 230 – 70 000 eurot kogusummas ligi 300 000 eurot
• Valdav osa kelmustest pandi toime pealinna elanike suhtes
• Valdav osa armukelmidest tegutses Tinderis
• Valdav osa ohvritest on eestikeelsed eakamad naised