Võrumaa Teataja Võrukaela auhind läks Lääne-Virumaale

PILDIGALERII VÕITJA • Pühapäeva lõuna ajal kogunesime päikesepaistelises Haanjas, et anda üle Võrukaela 2016. aasta kampaania esimene suurem auhind – sõit koerarakendiga. Peale koerarakendisõidu kuuluvad Ööbikuoru Villa välja pandud talvepaketti veel peremajutus kaheks ööks, hommikusöögi-buffet ja tervistav seanss soolakambris.

Võitis 13aastane Uku-Siim Lääne-Virumaalt

Uku-Siim saatis Võrukaela auhinnamängu raames Võrumaa Teatajale pildi ning teenis tänu sellele vahva võidu – Ööbikuoru Villa mõnusa talvepaketi. Koos Uku-Siimuga olid auhinda  nautima tulnud ema Ülle, vanaisa Heino, õde Mari-Liis ja vanatädi tütretütred Pilleriin ja Neleliis.

Kuigi Uku-Siimu pere elab Lääne-Virumaal Essu külas, siis ema Ülle sõnul on tõmme Lõuna- Eesti poole suur. Ülle juured on Kiidjärvel ja seal elab praegugi vanaisa Heino, kellel tihti külas käiakse. Vanaisa Heino jaoks ei ole see esimene kord Võrumaa Teataja korraldatavate võistlustega kokku puutuda, sest Heino on osalenud Võrumaa Teataja vahvaima vanaisa konkursil.

„Auhindu on alati hea võita. Ei saa salata, et meil tegelikult üsna tihti veab. Samas on võidu eelduseks osavõtt! Alati peab proovima ja osalema. Küll siis võit ka tuleb,” räägib pereema Ülle.

Kunagi kindlasti Lõuna-Eestisse elama

Kuigi Uku-Siimu ema Ülle on pärit Kiidjärvelt ja töötanud Krabil, siis saatuse tahtel elab ta juba 1992. aastast Lääne-Virumaal.

„Praegu käivad lapsed koolis ja mul endal on Lääne-Virumaal hea töökoht, kuid kindlasti kunagi tahan Lõuna-Eestisse tagasi tulla,” lubab Ülle. Kuna elatakse Võrumaalt kaugel, siis hoitakse Võrumaa Teatajas ja Võrukaelas toimuval silma peal interneti vahendusel. Väga pingsalt jälgitakse näiteks Võrukaela Facebooki gruppi, mille kaudu ka auhinnamängust teada saadi.

Koerarakendi sõit Vaskna järvel

Koostöös Ööbikuoru Villaga võimaldab koerarakendiga sõitu OÜ Ulgumaa. Peale Grööni koerte (rahvakeeli kelgukoerad) kasvatamise tegelevad Ulgumaa perenaine Pille ja peremees Aulis Saarnits kuldsete retriiverite ja mopside pidamisega. Kelgukoeri on pererahval tervelt 14. Kampaaniavõidu raames tegime tutvust neist kaheteistkümnega.

Enne Vaskna järvel sõiduhoo sissesaamist tutvustasid Pille ja Aulis koeri ja rääkisid veidi nende omapärast. Igal koeral on uhke nimi ja igaüks neist on oma iseloomu ja ajalooga tegelane. Pille rääkis, kuidas tugevatele koertele kõlbab söögiks ainult toores liha, mille säilitamiseks on pererahval kodus lausa kolm suurt sügavkülmikut. Suvel poevad paksu karvkattega Grööni koerad pigem varjulisse kohta uuristatud kaevikusse ja puhkavad niisama, et sügisel uuesti talvisteks sõitudeks treenimist alustada. Mõnusa vestluse kõrvale pakuti kodust astelpajujooki, mida perenaine Pille ise nõiajoogiks kutsub.

Sõitu tehti nii kahese kui ka neljase koerarakendiga. Ilm oli osalejate jaoks väga mõnus, kuid külma kliimaga harjunud koertele isegi liiga palav. Perenaine Pille Saarnits kiitis päeva lõpus kõiki julgeid osalejaid, kuid erilise tunnustuse sai vanaisa Heino, kes tuli koerte juhtimise ja suunamisega toime nagu professionaal. Pereema Üllele oli suur üllatus, et koerarakendit oli võimalus päris ise juhtida.

„Mul oli tegelikult sellest asjast hoopis teine ettekujutus, aga kui sain teada, et juhtimine antaksegi meile, siis tekkis hirm. Hirmust üle saades oli vahva ja suurepärane elamus,” tunnistab Ülle. Vanaisa Heino lisab: „Küll on tore, et nüüd on asi ka ise ära tehtud, muidu on seda ju ainult telerist nähtud.”

Päikeselise pühapäevaga kelgukoerte seltsis jäid kõik osapooled väga rahule. Kui ka Sina soovid võita vahvaid auhindu, siis veel ei ole hilja saata joonistusi või luuletusi Võrukaelale, sest järgmine auhinnavõit võib naeratada just Sulle!