Kas Võru Kreutzwaldi kool loobub keeleklassidest?

Eilsel koosolekul Kreutzwaldi koolis said kooli õppenõukogu, hoolekogu ja lastevanemad põhimõttelisele kokkuleppele selles, et keeleklasside moodustamine ei ole enam ajakohane.

Koosolekust võtsid osa ka linnaesindajad Anti Allas ja Sixten Sild.

23. jaanuaril kohtus kool esimeste klasside õpilaste lastevanematega seoses lastevanemate kirjaga, mis kutsus vanemaid üles hääletama keeleklasside moodustamise vastu.

Selle asjajamise taga seisavad Kristjan Kivioja koos abikaasa Kristiga ja veel kaks perekonda, kes on võtnud selle oma südameasjaks.

Kreutzwaldi kooli esimestes klassides õpib praegu umbes 80 last. Aastakümneid on Võru Kreutzwaldi koolis (ka enne kooli reformimist) tehtud esimese klassi lõpus tasemetestid. Tasemetesti tulemuste põhjal jaotatakse lapsed klassidesse ümber paremusjärjestuse järgi. Nii-öelda targemad ja paremate tulemustega lapsed tõstetakse tasemetesti tulemuste põhjal keeleklassi ja kehvemate tulemustega lapsed teistesse klassidesse. Võrulased nimetavad seda klassi aga eliitklassiks, mis on üks pahameele põhjustajaid. Kõige rohkem häirib lastevanemaid see asjaolu, et testide põhjal liigitatakse lapsi lastevanemate arvates kui lollideks ja tarkadeks.

Alguse sai lugu üldsegi eelmise aasta septembris, kui kuus lapsevanemat võtsid vastu otsuse, et esimestes klassides õppivate laste võõrkeeleoskuste testimine ei ole pädev ja on seadusega vastuolus. Ühe eestvedaja ja esimese klassi lapsevanema Kristjan Kivioja sõnul on algatajaid olnud ka kõikidel varasematel aastatel, aga siiani ei ole vanemate üleskutsed mingeid muutusi kaasa toonud.

Kivioja sõnul tundus ka temale alguses asjaajamine kui peaga vastu seina jooksmine. „Keegi ei tahtnud tegeleda ega sellest midagi kuulda”, kinnitas ta. „Paar nädalat pärast kooli algust toimus meil esimene klassikoosolek. Selgus, et ei uus õpetaja ega ka paljud lastevanemad polnud teadlikud, et klassid lõhutakse pärast esimest klassi ja moodustatakse uued klassid. Nii me siis hakkasimegi seda asja ajama,” ütles Kivioja.

„Esimene kohtumine direktoriga oli positiivne,” sõnas Kivioja. Tema sõnul oli direktor heas mõttes üllatunud, et on lastevanemaid, kes on huvitatud kooli tulevikust.

„Teine kohtumine ei läinud nii hästi, sest õppejuhid olid kategooriliselt muutuste vastu, väites, et tegemist on traditsiooniga,” jätkas Kivioja.

Aga lastevanemad eesotsas Kristjan Kiviojaga ei jätnud jonni. Kuigi viimane kohtumine ei läinud küll nii hästi ja koolilt ettepanekuid muutusteks ei tulnud, otsustati lastevanemate seas küsitlus korraldada. 80 küsitluslehest, mis jagati nelja klassi vahel ära, andis oma nõusoleku keeleklasside mittemoodustamise kohta 58 lastevanemat. See tähendab, et enamik lastevanemaid ei pea enam õigeks klasside lõhkumist eriklassi moodustamise nimel ning et lapsed saaksid olla oma klassikaaslastega, kellega nad on juba harjunud ja sõbraks saanud.

Kahjuks ei õnnestunud Võrumaa Teatajal kooli direktorilt kommentaari saada, sest kool ei nõustunud oma seisukohta avalikkusele jagama, kuniks kool on ametliku otsuse vastu võtnud. Otsest „ei”-d aga ei ole kooli poolt enam olnud.

Lastevanemate seisukohta jagavad ka hoolekogu liikmed. Ühel meelel ollakse hoolekoguga ka selles, et klasse mitte lõhkuda. Sõna anti kõigile osalejatele, sealhulgas pedagoogidele, hoolekogule ja pidajale, kes kõik said oma seisukohti väljendada.

Kivioja seisukohta toetavad viimase aja uuringud. „Uuemad lapse arengu hindamise uuringud ei poolda koolipõhiseid testimisi. Üks värskemaid uuringuid selle kohta on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetusega aastatel 2009-2012 Tartu ülikooli ja Teaduskooli korraldatud projekt „Andekas laps”, milles osales 153 õpetajat 89 eesti koolist,” sõnas Kivioja.

„Sageli on erinevate oskuste ja võimete areng asünkroonne. Näiteks abstraktne mõtlemine areneb kiiremini kui emotsionaalne küpsus sellega toime tulemiseks või ei toimu vaimne areng sünkroonis füüsilise või sotsiaalse arenguga. Seetõttu ei pooldata nii-öelda koolipõhiseid testimisi ehk meile mõistetamatutel alustel korraldatavaid koolikatseid enne üheksandat-kümnendat eluaastat,” viitab Kivioja kõnealusele uuringule.

Õppekava muutmiseks läheb vaja õppenõukogu ja hoolekogu nõusolekut. „Õppenõukogu eilsel kohtumisel kindlat seisukohta ei võtnud ja otsuse tegemiseks lepiti kokku kindel tähtaeg,” sõnas Kivioja. Hoolekogu liikme ja esindaja Tõnu Jõgi sõnul aga nende poolt vastuseisu pole.

Kui Kreutzwaldi kool võtab vastu otsuse õppekava muutmiseks, siis tuleb koolil seda teha enne 1. septembrit, kui algab uus õppeaasta.