Eesti narkosurmade arv püsib jätkuvalt Euroopa kõrgeimate seas
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) teisipäeval avaldatud iga-aastane Euroopa uimastiprobleemide aruanne toob välja, et tunamullu paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning uute HIV-i juhtude kõrge arvuga.
Kui Euroopas üldiselt ülemöödunud aastal uimastite üleannustamisest põhjustatud surmajuhtumid vähenesid, siis mõne riigi, sealhulgas Eesti puhul, oli märgata hüppelist 38-protsendilist tõusu, mis tõstis Eesti riikide etteotsa, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI) BNS-ile. Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täiskasvanute ehk 15-64-aastaste seas oli hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli see 191. Eestile järgnesid Norra 76 surmajuhtumiga miljoni elaniku kohta, Iirimaa 70, Rootsi 63 ja Soome 58 surmajuhtumiga miljoni elaniku kohta.
TAI teadur Katri Abel-Ollo sõnul on praeguseks olukord muutunud. „2013. aasta andmetel langesid meil üledoosidest tingitud surmajuhud absoluutarvudes 170-lt 120-ni,“ märkis teadur. Enamasti on Eestis üledooside põhjustajaks äärmiselt tugevatoimeline sünteetiline opioid fentanüül, mis teistes riikides ei ole nii laialdaselt levinud. „Üledooside langus 2013. aastal oli tingitud nii naloksooniprogrammi käivitamisest, kui politsei efektiivse tööga fentanüüli kaubitsejate vastu võitlemises,“ lisas Abel-Ollo.
Teine valdkond, milles Eesti probleemsena välja tuuakse, on uued HIV-nakkusjuhud. Koos paari teise riigiga mõjutab see näitaja negatiivselt suundumusi kogu Euroopas, kus üldine HIV-i esmasjuhtude esinemise tendents on vähenev.
“Kuigi Eestis on viimase kümne aasta jooksul uute HIV-i juhtude arv oluliselt langenud - 79 protsendi võrra vahemikus 2001-2012 - on uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõrge. 2012. aastal oli meil 100 000 elaniku kohta 235 uut juhtu ning eelmisel aastal sarnasel tasemel ehk 246 uut juhtu,“ lausus teadur. Ta lisas, et süstivate narkomaanide seas püütakse HIV-i levikut piirata ja stabiilsena hoida läbi kahjude vähendamise teenuste nagu süstlavahetus ja nõustamine ning narkomaaniaravi ja HIV-i testimise võimaluste tagamise.
Üldine uimastialane olukord on EMCDDA hinnangul stabiilne ja väljakujunenud uimastite osas võib märgata mõningaid positiivseid suundumusi. Sellegipoolest on tekkimas uued ohud seoses sünteetiliste uimastitega, sealhulgas stimulantide, uute psühhoaktiivsete ainete ja ravimitega, mida tarvitatakse muutuval Euroopa uimastiturul üha rohkem ning uute ainete kogus, tüübid ja kättesaadavus suurenevad endiselt. Eelmisel aastal teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 81 uuest uimastist. Viimaste aastatega on uusi aineid tulnud kokku 350.
Uusi psühhoaktiivseid aineid, mida rahvusvahelise õiguse alusel ei kontrollita, müüakse tihti legaalsel ja nende väljatöötamisel on sageli eesmärgiks olnud keelatud ainete mõju jäljendamine . Ka Eestis on uute psühhoaktiivsete ainete kohene kontrolli alla panemine jätkuvalt päevakorras ning e simesed sammud selleks on juba tehtud. Tänavu 19. mail jõustusid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse muudatused, kus defineeriti uus psühhoaktiivne aine ja pandi seaduslik alus nende ainete varajase hoiatuse infosüsteemile VAHIS.
