KÜSIMUS–VASTUS • Seoses sünteetilise kanepi (spice) laia leviku ja sellega seotud õnnetusjuhtumitega Eestis on tõusnud päevakorrale narkoprobleem. Võrus pole küll teadaolevalt suuremaid narkootikumidega seotud juhtumeid olnud, aga näiteks Rakveres on viimastel kuudel ohtliku meelemürgi üledoosiga haiglasse sattunud üheksa koolilast. Kaks noort on olnud üliraskes seisundis.

Üle Eesti, kaasa arvatud Kagu-Eestis, on suurendatud viimasel ajal narkokontrolli, näiteks Võrus kontrolliti autojuhtide narkojoovet.

Seoses narkoprobleemi tõstatumisega uurisime asja kohta ka Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt. Küsimused neile olid järgmised: 1. Eestis, muu hulgas Lõuna-Eestis, on viimasel ajal tõusnud narkootikumide tarvitamisega seotud õnnetusjuhtumite arv. Politsei on asunud narkoprobleemi, näiteks Eestisse imbunud sünteetilise kanepiga tõsisemalt tegelema. Kuivõrd oluliseks peate narkoprobleemiga tegelemist praegu? 2. Millest tuleb narkootikumide tarvitamise jätkuvalt lai levik, seda eriti noorte hulgas? 3. Mida annaks teha selleks, et narkootikumide tarvitamist piirata?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Narkootikumid on väga tõsine probleem, seda eriti noorte hulgas. Kambavaim, huvi uue kogemuse vastu ja keelatud vilja magusus viivad esimese proovimiseni. Annaks jumal, et see tutvuse tegemine oleks selline, mis vaigistaks isu terveks eluks! Sõltuvuse tekkimine on liiga lihtne, sellest välja tulla suudavad aga vähesed.

Et seda esimest korda ei tulekski, on vaja noortele leida piisavalt tegevust. Kodu, kool, sõprusringkond on need sambad, millele tugineda. Selgitustöö, isiklik eeskuju erinevate alternatiivide pakkumisel igavuse peletamiseks, piisav tähelepanu ja huvi tundmine oma lapse käekäigu vastu. Aga fakt on ka see, et võitlust narkokaubitsejate vastu saab ja peab tõhustama.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Narkootikumide tarvitamisega seotud kuritegude arv pole kasvanud mitte vaid viimasel ajal, vaid see kasv on olnud kindlalt järjepidev juba üle 20 aasta. Taasiseseisvunud riigi algusest alates on narkomaaniaga seotud kuritegevus olnud ja on praegu ühiskonnale üks suuremaid murekohti. Narkomaania ennetamise riiklikus strateegiadokumendis aastani 2012, mis peaks olema praeguseks juba ellu viidud, on tähelepanuväärsed read: „Õiguskaitseorganite poolt kogutud info näitab narkoalaste väärtegude ja kuritegude kiiret kasvu. Peaaegu kõik narkootilised ained on kõikjal riigis kättesaadavad, mis omakorda mõjutab mitte ainult noorte elusid ja tervist, vaid ka nende perekondade ning ümbritseva kogukonna julgeolekut. Sisuliselt pole narkovastane võitlus seni suuremat tulemust andnud.”
Kuigi igas maakonnas tegutsevad politseis spetsiaalsed narkovastased grupid ja võitlust üha aktiviseeritakse, pole tulemusi eriti tunda. Miks? Raske öelda, sest on ju narkodiilerite liikumiskohad hästi teada ja iga koolipoiss võib öelda, kust kanepit, amfetamiini või mõnda muud meelemürki saab osta.

2. Narkootikumide tarvitamise laia leviku (ja seda eriti noorte hulgas) põhjustavad kindlasti mitmed asjaolud. Üks tähtsamaid on ühiskonna madal moraal. Hingelised ja vaimsed väärtused pole noorte seas moes, sest ega paljud emad ja isadki nende austamisega hiilga. Eesti perekond on praegu nõrk, sest vanematel kulub põhiline aeg perele raha teenimise peale ning kasvatus, hellus ja armastus on surutud tagaplaanile. Lapsed jäävad omapead ja nende kujunemise kohaks saab tänav. Kindlasti ka internet, kus narko- ja kuritegevuse lehekülgi võib kümnete kaupa leida. Kooli osatähtsus lapse arenemisel üha väheneb, sest õpetajate autoriteet on meedias mutta trambitud ja lapsed neid endale eeskujuks tihti ei sea. Materiaalne ebavõrdsus ja vaesed perekonnad on järjekordsed riskitegurid.

3. Kui me päris politseiriigiks saada ei taha, et kõik nuusutajad ja sõltlased kinni pandaks, siis pole meil just väga palju teha. See on Lääne ühiskonna ja vabaturu haigus. Et narkootikumide äri on oluliseks sissetulekuallikaks organiseeritud kuritegevusele, siis viimane teeb kõik, et narkoäri elus hoida. Me oleksime suutnud narkoäri sünni ära hoida taastatud vabariigi algusaastail, Mart Laari valitsuste ajal, kuid me ei teinud seda. Nõukogude Eesti ajal oli narkoäri kõvasti karistatav ja suhteliselt kontrolli all ning narkokoridorina Eesti kasutusel ei olnud. Kui vabariik taastus, kasutas selle ära rahvusvaheline narkomaailm ja Eestist sai aktiivne koridor mõnuainete toimetamisel Põhjamaadesse. Nüüd on seda väga raske likvideerida. Eesti jaoks on selline võitlus eriti raske seoses pika rannajoone ja narkotransiidiks soodsa geopoliitilise asendiga. Seda võitlust on meil väga raske pidada, sest narkokasumid on tohutud. Nii nagu alkohoolikute puhul, nii ka narkosõltlaste puhul ei saa neid aidata keegi peale nende iseendi. Kui väga tahad, võid haigusest lahti saada, kuid seda tahta suudavad vaid väga vähesed.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Meil pole mõtet teha nägu, et narkomaania ei ole meie probleem ja see kõik toimub meist kusagil kaugemal. Seda kinnitab narkootikumidega tegelejate arvu kahanematus, turule jõudvad uuemad mõnuained ja üledoosijuhtumid.

Tegemist on äriga, kus kergemeelsed inimesed meelitatakse sõltuvuslõksu. Karistused diileritele peavad olema karmimad ja siin pole kohta haletsemiseks. Loodan, et politseil jätkub selleks võitluseks ressursse ja riigil arusaamist, et narkoennetusega tegelevaid keskusi ning inimesi on vaja palju rohkem ja seda väga kiiresti.

Narkootikumide tarvitamise piiramiseks tuleb teha väga palju ennetustööd, luua võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks, tuleb ausalt rääkida tarbimise tagajärgedest. Ainult koos tegutsedes suudame hoida narkomaania kontrolli all.

Rein Randver (SDE): Alkoholi tarbimise piiramisega ja suitsetamise vastu võitlemisega on pidevalt tegeldud. Neid võiks nimetada ka legaalseteks uimastiteks. Illegaalsete uimastite, narkootikumide ja muu sarnase kasutamine on viimastel aastatel Eestimaal suureks mureks olnud. Võrdluses Euroopa Liidu keskmistega oleme me „aktiivsemad” ja eriti noorte seas. Eks ole ka põhjusteks meie suhtumine, et näiteks peol on osade noorte üheks lõõgastusvahendiks narkootikum. Suurest huvist soovib noor inimene katsetada, mille ajendiks on kahjuks oma sõprade, kaaslaste heakskiit. Pahede selgitamisel pean tähtsaks pere ja kodu toetust, mõistmist. Oluline on ka, et meie noored oleksid aktiivsed ühiskonna liikmed, tegeleksid tervislike eluviisidega. Leiaksid endale sobiva harrastuse. Eks pidevalt tuleb hinnata ühiskonnas toimuvaid arenguid ja vastavalt sellele ka koheselt reageerida.

Inara Luigas (SDE): Põhjus, miks noored narkootikume tarbima hakkavad, on näiteks uudishimu. See on inimese loomupärane omadus, kuid narkootikumide juures väga ohtlik. Ka on suuresti eeskujuks sõbrad. Juhul kui satutakse sellisesse gruppi, kus narkootikumid on okei, võetakse selline käitumine omaks, tarbitakse narkootikume ega loobuta, sest sellistes seltskondades on see aktsepteeritud. Põhjus on ka põgenemine reaalsusest ja lihtne kättesaadavus. Siinkohal peavad ühiskonnas pingutama ja tarbimise vähendamise eest võitlema ning koostööd tegema nii politsei, tolliamet, piirivalve, lapsevanemad, kool ja kõik ühiskonna liikmed, kes soovivad, et narkootikumide kättesaamine ning tarbimine oleks ühiskonnas minimaalne. 

Narkootikumide tarvitamise piiramiseks tuleb lastele ja noortele rääkida narkootikumide tarbimise ohtudest. Kaasaegselt võib öelda, et noortele tuleb õpetada sotsiaalseid toimetulekuoskusi. Kindlasti on tähtis laste ja noorte vaba aja veetmise vajaduste rahuldamine. Masu ajal vähendati noorsoo- ja sporditööle minevaid summasid kohalikele omavalitsustele. Sellega vähendati ka noorte võimalusi sportida ja käia huviringides. Sellised artiklid peavad olema taastatud ja loodan, et sotsiaaldemokraadid jõuavad kunagi ka selleni, et taastatakse see raha kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Kui lastel ja noortel puudub võimalus vaba aega sisustada kvaliteetselt, siis pole ka ime, et langetakse narkootikumide tarbimise ohvriteks. Kui see juba juhtub, on riigil jälle kohustus igale inimesele arstlik ja muu abi tagada. Riik peab nii või teisiti leidma selle teema tarbeks raha. Seega on spordile ja huviringidele suunatud raha suureks ennetustööks. Ka on vajalik info levitamine narkootikumide tarbimise kahjulikkusest. Kuna sel nädalal on noorsoonädal, soovin igale noorele head tervist, häid sõpru ja heade valikute tegemist!

Kalvi Kõva (SDE): Narkosurmade ja narkoõnnetuste suur arv on Eestile nii häbiplekiks kui ka tõsiseks väljakutseks. Seega tuleb kõigi vahenditega võidelda narkootikumide levitamise ja tarvitamise vastu. Kui veel mõned aastad tagasi ei pööranud politsei ressursside nappuse tõttu diileritele tähelepanu, siis praeguseks on politsei nii dooside müüjad kui ka tarbijad teravamalt luubi alla võtnud. See on ka tulemusi andnud, aga ennekõike puudutab see suuremaid linnu. Kiidusõnu tuleb öelda ka Võru kriminaalpolitseile, kes aastate jooksul on lahti harutanud nii mõnegi üle-eestilise narkoskeemi. 

Kuidagi ei tasu alahinnata noorte hulgas tehtava selgitustöö olulisust. Selles osas on oma roll koolide kõrval ka lastevanematel ja meedial. Tegelikult ei ole paljud noored inimesed kursis narkootikumide tarvitamise suurte ohtude ja riskidega. Arvamus „mis see üks proovimine ikka teeb” võib saada saatuslikuks õuduste teeks, mille lõpus on must auk.

Isiklikult pooldan suhtumises narkootikumidesse nulltolerantsi.

Priit Sibul (IRL): Narkoprobleemiga tegelemiseks ei saa valida aega ega kohta, sellega tuleb kogu aeg tegeleda. Narkokuritegevus on üks osa organiseeritud kuritegevusest ja seetõttu peab see olema pidevalt politsei huviorbiidis prioriteetsena.

Lisaks kuritegevusele käib narkomaaniaga kaasas veel teinegi negatiivne külg – sõltuvus, mille läbi inimesed, sealhulgas noored, oma elusid hävitavad. Narkomaania tulemusena võivad tekkida jäädavad tervisekahjustused ning sõltuvusest vabanemine on väga pikk, kulukas ja keeruline protsess nii narkomaanile, tema lähedastele kui ka kogu ühiskonnale.

Selleks, et narkootikumide levikut takistada ja nende tarvitamist piirata, on oluline muuta narkootilised ained keeruliselt kättesaadavaks. Kuna see valdkond areneb kahjuks kiiresti, peab ka seadusandja ajaga kaasas käima. Kurikaelte loodavad sünteetilised mõnuained tuleb võrdsustada narkootiliste ainetega ja karistused nende käitlemisel peavad olema samasugused. Samuti peavad karistused organiseeritud narkokaubanduse ning mõnuainete ostmise-müümise ja vahendamise osas olema karmid.

Innar Mäesalu (Reformierakond) ei vastanud.

Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.