Ilves rõhutas NATO suurt rolli julgeoleku tagajana
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas neljapäeval Võrus Võidupüha paraadi vastu võttes NATO määramatut rolli julgeoleku tagamisel ning avaldas imestust, et Eestis ja Euroopas aetakse sisepoliitikast ajendatud juttu NATO poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“.
"Veebruar 2014 tõi Ukraina sündmustega külma sõja järgse roosilise rahuidülli lõpu. Kõik, mida Eesti on teinud NATO-ga liitumise järel, on olnud tasakaalustatud reageering Venemaa ootamatutele käikudele. Pärast 2014. aastat ei saa demokraatlik Lääs enam kindel olla ega loota rahvusvahelistele lepingutele, millele toetus Euroopa rahu pärast Teist maailmasõda. Sest me nägime, kuidas üks riik võib tõepoolest Euroopas vallutada teise riigi territooriumi.Sellest ka Eesti ja meie liitlaste järgnevad sammud," rääkis Ilves.
Alles pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist ning transponderiteta Vene militaarlendude järsku kasvu ja nendest ajendatuna tuli Ilvese sõnul esimene NATO õhuturbe eskadrill Ämari lennuväljale meie õhuruumi valvama ning alles 2015. aastal hakkas NATO harjutama rasketehnika liikumist üle Ida-Euroopa liitlaste piiride.
"See oli alles mullu. Veel aastal 2009 polnud Eesti jaoks ka nii elementaarset asja nagu NATO kaitseplaanid. Ehk isegi paberil puudus see, mida NATO teeks juhul, kui siin midagi juhtuma hakkaks. Nõnda olen ma päris nõutu, kui loen, kas Eestis või mujal Euroopas sisepoliitikast ajendatud juttu NATO-poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“," rääkis Ilves.
Tema sõnul käib tõeline sõjahüsteeria käsikäes viimastel aastatel eskaleerunud Lääne-vastase sõjalise aktiivsusega meie maailmajaos ja lähiümbruses. "Süüdistada NATO-t hädavajalike õppuste või roteeruvate liitlasüksuste tõttu mõõgatäristamises – selles peegeldub vähemalt naiivsus kui mitte midagi rohkemat," märkis Ilves.
Tema sõnul on Eesti kaitse ja julgeoleku alus asjaolu, et kogu NATO ei luba endale enam rahulikku arvamist, et midagi halba ei saa juhtuda. Eriti ei tohi lähtuda eeldusest, et kuna 25 aastat pole meil halvasti läinud, siis nii jääb see ka tulevikus.
"Tänu õigetele ja kiiretele valikutele ning julgetele otsustajatele 1990-ndatel aastatel oleme täna ühed turvalisemad, innovaatilisemad ja kasvavalt edukad Euroopa maad. Eesti on tulnud NATO liikmeks olemise vastutusega hästi toime. Oleme üks nendest, paraku vähestest, kes panustab kaitse-eelarvesse vastavalt kokkulepitule 2 protsenti SKT-st ning nüüd mõistavad paljud NATO liitlased kaitsekulutuste kasvatamise vajalikkust," märkis Ilves.
Rahvusvahelises üldpildis on Eesti Ilvese hinnangul olnud riigikaitse asjus kiiduväärselt vastutustundlik. "Meie kaitsetahe on kõrge, mida näeme ka võidupüha paraadiks rivistunud kaitseliitlasi vaadates. Eesti kaitseväelased, diplomaadid ja julgeolekuametnikud on tasemel, meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel vääring," ütles Ilves.
Samas on Eesti Ilvese hinnangul ehk liiga vähe märganud oma välis- ja julgeolekupoliitika tegijate edukust, eriti viimasel paaril aastal, veenmaks Eesti sõpru, milline on Läänemere piirkonna julgeolekupilt ning kui oluline on seda pidevalt hoida liitlaste radariekraanil. "Samuti on Eesti esindajad kaitsnud vankumatult Euroopa Liidu ühtset seisukohta, et sanktsioone Venemaa suhtes tuleb jätkata, kuni on täidetud Minski kokkulepped – eelkõige taastatud relvarahu ja raskerelvastus konfliktipiirkonnast eemaldatud," lisas Ilves.
Ta tõstis esile, et neljapäeval on Euroopa pilgud Ühendkuningriigil. "Olla või mitte olla – selle brittide otsuse mõju Euroopa Liidule saab olema kindlasti majanduslikult ja poliitiliselt väga suur. Brittide „jah“ või „ei“ muudab igal juhul Euroopa Liidu nägu. Ning igal juhul me tahame, et Euroopa Liit oleks ühtne ja mõjukas. See on meie kõigi töö," ütles Ilves.
