Ilves: Euroopa vajab juhte, kes julgevad otsustada
President Toomas Hendrik Ilves rääkis neljapäeval Võrus Võidupüha paraadil, et maailma julgeolekuolukord on märgatavalt muutunud ning seetõttu vajab nii Euroopa kui ka Eesti juhte, nii võimulolijaid kui ka opositsiooni hulgast, kes julgeksid vajalikke otsuseid vastu võtta.
"Viimase paari aasta vältel oleme ilmselt kõik tajunud, et meid ümbritsev julgeolekuolukord on varasemaga võrreldes väga erinev. Inimene soovib ikka uskuda, et olevik võib olla igavene. Olgu ta sellega rahul või nagu sagedamini, rahulolematu, et asjad ei lähe kiiremini paremaks. Harva mõtleme aga, et olevik võib kiiresti muutuda ja muutuda täielikult. Enam ei kulge Eesti nii rahulikel teedel, nagu mäletame viimasest paarist aastakümnest. On muutunud Euroopa. On muutunud maailm," märkis Ilves.
Tema sõnul on ajalugu täis hoiatavaid näiteid vaid oleviku põhjal otsustamisest. "Eesti julgeoleku hoidmise ülesanne viimasel veerandsajandil on olnud kindlustada, et me enam ei eksi, et soov elada vabal maal vabade inimestena ei osutu õõnsaks unistuseks. Vabadus ja rahulik areng on saanud Eesti status quo-ks. Kõik, mis kole ja ähvardav, on toimunud kusagil „mujal“," rääkis Ilves.
Ta meenutas, et 1989 tähendas paljudele Läänes „Ajaloo lõppu“, kui liberaalne demokraatia ja turumajandus saavutasid teiste ideoloogiliste konkurentide üle lõpliku võidu. Ajaloo lõpu uskumisest kantuna sai 300 000 USA sõjaväelastest, kes kaitsesid Lääne Saksamaad, vaid mõnikümmend tuhat. "Kiiresti end reforminud Ida-Euroopa riigid liitusid Euroopa Liidu ja NATO-ga. Viimase puhul küll mitte õhkkonnas, kus keegi arvanuks, et Venemaa kujutaks endast Euroopale ohtu. Pigem valitses pea 20 aastat hoiak, et NATO peab tegelema teiste piirkondadega või kui seda ei suuda, siis üldse pillid kotti panema. Euroopa oli selle arusaama järgi valmis, vaba, terviklik ja… elas lõplikus rahus," ütles president.
Isegi siis kui Eesti internetti tabas üheksa aastat tagasi poliitiliselt motiveeritud rünnak või kui Venemaa okupeeris augustis 2008 Gruusia linnad Gori ja Poti, ei näinud Ilvese sõnul suur osa Euroopast vajadust tegeleda omaenda territooriumi kaitsega. Probleem oli ikka „mujal“. Kaitsekulutused muudkui langesid.
"Nüüd tuleb meil tunnistada, et enam-vähem Berliini müüri langemisega oktoobris 1989 alanud ajajärk on vaikselt lõppenud. Paljud ei taha seda veel tunnistada, meie ehk tunnetame toimunut paremini. Ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Isegi igavaks. Nüüd äkki tuleb arusaam, et maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb ise panustada selle säilitamise nimel," märkis Ilves.
Ta küsis, mida tuleb praeguses olukorras teha. "Esiteks vajame praegu juhte, nii valitsuses kui ka opositsioonis, kes juhivad ja julgevad otsustada. Suur, ehk isegi murranguline aeg nõuab suuri tegusid ning seega inimesi, kes tahavad ja oskavad võtta vastutust. Teades, et aitäh öeldakse tagantjärele. Kui öeldakse," rõhutas Ilves.
Tema sõnul vajab Euroopa vajab liidreid, kes julgevad võtta vastutuse praeguste kriiside seljatamiseks ja tõepoolest juhtida – juhtida Euroopat, oma riike – ega lähtu viimasest populaarsusküsitlusest. "Oma toolist kinni hoides ei saa juhtida," lisas Ilves.
